Keskmine palk Eestis 2026: brutopalk, netopalk ja tegelik kättesaadav summa

Viimati uuendatud: 7. september 2026

Eesti keskmine brutopalk tõusis 2026. aasta teises kvartalis 2 243 euroni kuus, mediaan oli 1 840 €. Uusimad kvartaliandmed avaldati 3. septembril 2026. Kogu 2025. aasta kuine keskmine oli 2 092 €. Need on eri vaatlusperioodid, mitte sama aastapalga konkureerivad hinnangud. Ametlik aegrida on esitatud Statistikaameti töötasu ülevaates.

2 243 € suuruse brutopalga puhul on kättesaadav palk selles ülevaates kasutatud tavapäraste 2026. aasta eelduste järgi hinnanguliselt 1 840,55 € kuus. 1 840 € suuruse brutomediaani puhul on vastav hinnang 1 537,53 €. Mõlemad on Finorumi palgaarvestused, mitte avaldatud üleriigiline netotöötasu statistika.

Pakkumist hinnates on see vahe oluline. Üleriigiline keskmine võib paista piisav, samal ajal kui konkreetse töö eest makstakse palju vähem. Sama brutopalk võib anda erineva kättesaadava summa sõltuvalt pensionimaksetest ja maksuvaba tulu kasutamisest.

Keskmine palk Eestis: põhinäitajad

Näitaja	Summa	Vaatlusperiood või arvutusalus
Keskmine kuine brutopalk	2 243 €	2026. aasta II kvartal
Kuise brutopalga mediaan	1 840 €	2026. aasta II kvartal
Keskmine kuine brutopalk, uusim täielik aasta	2 092 €	2025
Hinnanguline netopalk II kvartali brutokeskmise juures	1 840,55 €	Finorumi arvutus 2026. aasta reeglite järgi
Hinnanguline netopalk II kvartali brutomediaani juures	1 537,53 €	Sama näitlik töötajaprofiil
Täistööajaga töö kuupalga alammäär	946 €	Alates 1. aprillist 2026
Brutotunnitasu alammäär	5,67 €	Alates 1. aprillist 2026
Keskmise brutopalga aastakasv	5,5%	2026. aasta II kvartal võrreldes 2025. aasta II kvartaliga

Brutotöötasu ja kasvu andmed pärinevad Statistikaametilt. Alammäärad ja jõustumiskuupäev on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 36. Netohinnangud põhinevad allpool selgitatud ametlikel palgaarvestuse reeglitel.

Riikide võrdlemisel kasutage sama perioodi ja töötasu määratlust, enne kui järeldate, millises riigis makstakse rohkem.

Mida palgastatistika hõlmab?

Alates 2023. aastast põhineb Eesti kuise töötasu statistika töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmetel. See hõlmab kindlaksmääratud eranditega töölepinguid, avalikku teenistust ja teenuse osutamise lepinguid. See ei mõõda füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtluskasumit ega iga elaniku sissetulekut. Muudatust selgitab Statistikaameti metoodikateade.

Osalise tööajaga ja osa perioodist töötamine kajastub tööpanuse arvutuses. Arvesse võetakse lepingulist tööaega ja töösuhtes oldud päevi, mitte ei leita lihtsalt kõigi inimeste laekunud summade keskmist tundide arvust sõltumata. Seega ei tohi peamist näitajat pidada iga töötaja tegelikuks kuiseks väljamakseks ega ainult kogu aasta töötanud inimeste keskmiseks.

Töötasu näitaja on põhipalgast laiem. See hõlmab rahalist tasu, sealhulgas preemiaid, puhkusetasu ja kindlaksmääratud muid väljamakseid. Tööandja sotsiaalmaks ei kuulu töötaja brutopalga sisse. Ametlik keskmise kuise brutotöötasu määratlus kirjeldab väljamakseid ja tööpanuse arvestust.

Kvartaalne kuine keskmine ei ole aastapalk jagatud kaheteistkümnega. 2 243 € korrutamine 12-ga annab muutumatu määra korral hüpoteetilise 26 916 € suuruse aastapalga, mitte mõõdetud 2026. aasta tulemust. 2026. aasta täielikke aastase töötasu andmeid veel ei ole.

Ka vanem küsitluspõhine tunnitasu aegrida kasutab uuemast registripõhisest kuustatistikast erinevat metoodikat. Seda ei tohi korrutada eeldatava kuise tööajaga ning esitada näiliselt samaväärse palgana.

Keskmine või mediaan: kumb on kasulikum võrdlusnäitaja?

Keskmine on kasulik kogu palgafondi jälgimisel tööhõive suhtes. Mediaan näitab töötasujaotuse keskpunkti: pooled väärtused jäävad sellest allapoole ja pooled ülespoole. Kõrged palgad tõstavad keskmist, mis aitab selgitada, miks üleriigilisest keskmisest madalam pakkumine ei ole automaatselt ebatavaline.

Palgaläbirääkimistel liikuge üleriigilisest võrdlusnäitajast oma ameti, kogemuse, tööandja ja tööaja juurde. Tegevusala keskmine hõlmab juhte, spetsialiste ja tugipersonali; see ei ole iga selle valdkonna töötaja algpalk.

Statistikaameti palgavõrdluse rakendus võimaldab ameteid võrrelda. Selle taustamärkused selgitavad hõlmatust ja täistööaja ekvivalendina esitamist. Kontrollige kuvatud kvartalit, sest rakendus ja statistilised väljaanded võivad uueneda eri ajal.

Bruto- ja netopalk 2026. aastal

Tavapärase tööealise töötaja puhul algab arvutus brutopalgast, millest arvatakse maha töötaja töötuskindlustusmakse ja vajaduse korral teise pensionisamba makse. Seejärel arvutatakse tulumaks pärast kasutada oleva maksuvaba tulu arvestamist.

Järgmised hinnangud eeldavad 35-aastast vallalist lasteta Eesti maksuresidenti, kes töötab tavapärase töölepingu alusel ja kuulub kogu 2026. aasta Eesti sotsiaalkindlustussüsteemi. Töötaja kasutab ühe tööandja juures kogu 700 € suurust kuist maksuvaba tulu ning maksab teise pensionisambasse 2%. Muid mahaarvamisi, maksustatavaid hüvesid ega erikordi ei ole. Eesti-sisene asukoht neid riiklikke palgaarvestuse määrasid ei muuda.

Näidetes eeldatakse 12 võrdset kuupalga väljamakset. Täiendavat preemiat ega eraldi makstavat lisatasu ei lisata. Preemia suurendab väljamaksekuu maksustatavat töötasu ja tuleb tegeliku pakkumise modelleerimisel arvesse võtta.

Kuine brutopalk	Töötaja töötuskindlustusmakse	Töötaja II samba makse, 2%	Tulumaks	Hinnanguline kuine netopalk
946 €	15,14 €	18,92 €	46,63 €	865,31 €
1 500 €	24,00 €	30,00 €	164,12 €	1 281,88 €
1 840 €	29,44 €	36,80 €	236,23 €	1 537,53 €
2 092 €	33,47 €	41,84 €	289,67 €	1 727,02 €
2 243 €	35,89 €	44,86 €	321,70 €	1 840,55 €
3 000 €	48,00 €	60,00 €	482,24 €	2 409,76 €
4 000 €	64,00 €	80,00 €	694,32 €	3 161,68 €

Finorumi arvutused; maksed ja tulumaks on ümardatud sentideni. 946 € rida näitab kuud pärast aprillikuist miinimumpalga tõusu, mitte kogu 2026. aasta 12 kuu seaduslikku miinimumi.

2 243 € brutopalga korral on maksustatav summa 2 243 € − 35,89 € − 44,86 € − 700 € = 1 462,25 €. Tulumaks on 22% sellest summast ehk pärast ümardamist 321,70 €. Netopalk saadakse, kui brutopalgast lahutada kaks töötajamakset ja tulumaks.

2025. aasta brutokeskmisega seostatud 1 727 € hinnang on kasulik 2026. aasta stsenaarium 2 092 € brutopalga juures. See ei kirjelda, mida töötajad 2025. aasta maksuvaba tulu reeglite alusel tegelikult kätte said.

Arvutage oma palk oma pensionimakse määra ja maksuvaba tulu kasutamise järgi. Näidetes kasutatakse Maksu- ja Tolliameti kehtivaid maksumäärasid ja ametlikke mahaarvatavate maksete reegleid.

Pensionivalik muudab kättesaadavat summat

Teise samba osalised saavad maksta 2%, 4% või 6%; vaikimisi määr on 2%. Inimene, kellel puudub maksekohustus, vajab teistsugust arvutust; null ei ole valik, mille iga osalev töötaja saab kohe teha. Maksu- ja Tolliameti kogumispensioni juhend selgitab kohustust ja määra kontrollimist.

Kui brutopalk on 2 243 € ja muud eeldused jäävad samaks, on hinnanguline netopalk ligikaudu järgmine.

Kohaldatav II samba makse määr	Hinnanguline kuine netopalk, ümardatud
Maksekohustus puudub	1 876 €
2%	1 841 €
4%	1 806 €
6%	1 771 €

Suurem makse vähendab kasutada olevat raha, kuid suurendab pensioniks suunatavat summat. Netopalga vähenemine on lisamaksest väiksem, sest pensionimakse mahaarvamine vähendab ka tulumaksu.

Tulumaks, maksuvaba tulu ja tööandja kulud

Tavapärane palgatulu tulumaksumäär on 2026. aastal 22%. Üldine maksuvaba tulu on 700 € kuus ehk 8 400 € aastas ning see ei vähene enam sissetuleku kasvades. Vanaduspensioniealise inimese maksuvaba tulu on seevastu 776 € kuus ehk 9 312 € aastas. Eespool toodud tööealise töötaja näidetes seda eraldi maksuvaba tulu ei kasutata. Summasid kinnitab Maksu- ja Tolliameti määrade tabel.

Kuise maksuvaba tulu kasutamiseks esitage asjakohane kirjalik avaldus. Seda võib korraga rakendada ainult üks tööandja või väljamakse tegija. Avalduseta võidakse aasta jooksul tulumaksu rohkem kinni pidada ning kasutamata jäetud õiguspärane aastane maksuvaba tulu tasaarvestatakse tuludeklaratsioonis. Maksuvaba tulu ei ole täiendav rahaline väljamakse: 22% määra korral vähendab 700 € maksuvaba tulu kasutamine selle kuu tulumaksu kuni 154 € võrra. Vt Maksu- ja Tolliameti maksuvaba tulu juhendit.

Töötaja töötuskindlustusmakse on 1,6%, tööandja maksab eraldi 0,8%. Vanaduspensioniiga ja teatud pensioniolukorrad võivad töötaja kohustust muuta. Vahet selgitab ametlik töötuskindlustusmakse juhend.

Tavapärasel juhul maksab tööandja ka 33% sotsiaalmaksu. Seda ei arvata lepingujärgsest brutopalgast maha. 2026. aastal on sotsiaalmaksu miinimumkohustuse kuine alus endiselt 886 €, mille järgi on kohaldumisel makse 292,38 €; esineb erandeid. Seda sotsiaalmaksu alust ei tohi segi ajada aprillis tõusnud palga alammääraga. Reeglid on esitatud Maksu- ja Tolliameti sotsiaalmaksu juhendis.

2 243 € näites on tööandja tavapärane palgakulu ligikaudu 3 001,13 €: 2 243 € palk, 740,19 € sotsiaalmaks ja 17,94 € tööandja töötuskindlustusmakse. Hüved ja muud töösuhte kulud võivad kogusummat suurendada. Töötaja enda bruto-netoarvutus algab endiselt 2 243 eurost.

Maksuresidentsuse, investeerimistulu ja aastase deklareerimise põhjalikumat selgitust vaadake Eesti maksude käsitlusest.

Miinimumpalk, tööaeg ja lisatasud

Alates 1. aprillist 2026 on seadusjärgne miinimum täistööaja korral 946 € brutot kuus ning eraldi 5,67 € brutot tunnis. Varasem kuupalga alammäär oli 886 €. Üleminekut kajastab Maksu- ja Tolliameti miinimumpalga ajalugu.

Ärge rakendage 946 € suurust summat tagasiulatuvalt jaanuarist märtsini ega teisendage tunnitasu alammäära kindlaks kuusummaks suvalise tundide arvu järgi. Tavapärane täistööaeg on üldjuhul 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, mõnel juhul kehtivad lühemad reeglid. Tööinspektsiooni tööaja juhend selgitab lepingujärgset tööaega ja töökorraldust.

Valdkondlikud lepingud ja eraldi palga alammäärad võivad riiklikust miinimumist soodsamad olla. Kontrollige konkreetsele tööle kohaldatavaid tingimusi, eriti reguleeritud või kollektiivläbirääkimistega hõlmatud töö puhul.

Ületunnitöö hüvitatakse tavaliselt tasustatud vaba ajaga; rahalises hüvitises kokkuleppimise korral makstakse 1,5-kordset töötasu. Riigipühal töötamise eest makstakse tavaliselt kahekordset tasu, kuid võimalik on kokku leppida vabas ajas. Kehtivad ka öötöö reeglid. Need tasud on eraldi põhipalga alammäärast. Käsitlust selgitab Tööinspektsiooni ülevaade kohaldatavatest töötingimustest.

Tavapärane põhipuhkus on 28 kalendripäeva; mõnel töötajal on õigus pikemale puhkusele. Puhkusetasu on puhkuseaja töötasu, mitte automaatne täiendav kuupalk. Vt ametlikke juhendeid puhkuseliikide ja puhkusetasu arvutamise kohta.

Ärge eeldage üldist 13. või 14. palka. Tehke kindlaks, kas pakkumine sisaldab garanteeritud aastapreemiat, tööandja otsustada jäävat tulemustasu või üksnes kahtteist tavapärast väljamakset. Statistilises palganäitajas juba sisalduvaid preemiaid ei tohi avaldatud keskmisele teist korda lisada.

Palgad tegevusalade kaupa

Valitud tegevusalade puhul kasutatakse 2026. aasta II kvartali keskmist kuist brutotöötasu väljaandes kasutatud EMTAK 2008 liigituse järgi. Näitajad kirjeldavad tööandja majandustegevust, mitte konkreetset ametit.

Tegevusala	Keskmine brutotöötasu kuus
Info ja side	3 837 €
Elektri, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	3 783 €
Finants- ja kindlustustegevus	3 629 €
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus	2 799 €
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne	2 669 €
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus	2 664 €
Töötlev tööstus	2 104 €
Veondus ja laondus	1 985 €
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite remont	1 912 €
Majutus ja toitlustus	1 389 €

Allikas: Statistikaameti 2026. aasta II kvartali väljaanne, avaldatud 3. septembril 2026.

Tehnoloogiaga seotud tegevusalad annavad majutuse ja toitlustusega võrreldes väga erineva võrdlusnäitaja. Ent ka kõrge keskmise palgaga valdkonnas hõlmab keskmine erinevaid ameteid ja staažitasemeid. See peaks aitama palgaläbirääkimist raamida, mitte asendama ametipõhist võrdlust.

Tegevusala ja omandivorm on samuti erinevad mõõtmed. Avalik haldus ei ole kogu avalik sektor ning tervishoiuteenuseid võivad pakkuda eri omandivormiga asutused. Statistikaamet avaldab eraldi omandivormi aegrida PA115, millele osutab metoodika ja tabelite juhend. Avaliku ja erasektori võrdluses tuleks kasutada seda aegrida, mitte ühendada valitud tegevusalasid väljamõeldud sektori keskmiseks.

Palgad piirkonniti

Uusim väljaanne esitab järgmised võrreldavad keskmised näitajad.

Piirkond	Keskmine kuine brutopalk, 2026. aasta II kvartal
Tallinn	2 611 €
Harjumaa koos Tallinnaga	2 488 €
Tartumaa	2 285 €
Eesti	2 243 €

Allikas: Statistikaameti teise kvartali väljaanne.

Näitajad põhinevad töökoha asukohal, mitte töötaja elukohal, nagu Statistikaamet selgitab kvartaalsete palgaandmete metoodikamärkuses. Pendelrändaja töötasu võib seega olla seotud Tallinnaga isegi siis, kui ta elab mujal. Tallinn ja Harjumaa kattuvad; neid ei saa sõltumatute piirkondadena kokku liita.

Kõrgemalt tasustatud töökohtade asukoht ei näita kohalike leibkondade kasutatavat tulu. Samuti ei tohiks 2026. aasta Tallinna näitajat võrrelda 2025. aasta maakonnanäitajaga, et esitada täpset praegust piirkondlikku erinevust.

Kulude poolel vaadake Eesti elukallidust. Kontrollige eluaseme-, talviste kommunaalteenuste ja transpordikulusid just selles linnas ja elukohas, mida kaalute.

Kas palgad püsivad inflatsiooniga sammu?

2025. aastal kasvas keskmine brutotöötasu 5,6%, samal ajal kui riiklik tarbijahinnaindeks tõusis 4,8%. Nende ümardatud ametlike kasvumäärade järgi oli reaalkasv ligikaudu 0,8%.

Finorumi arvutus: (1,056 ÷ 1,048 − 1) × 100 ≈ 0,76%.

Palga aegrida on esitatud töötasu ülevaates ja inflatsioon Statistikaameti 2025. aasta tarbijahinnaindeksi väljaandes. See mõõdab keskmise brutopalga ostujõu muutust enne isikliku maksukäsitluse muutusi, mitte iga leibkonna netopalga reaalkasvu.

Uuem kvartaalne palga aegrida näitab 2026. aasta I kvartalis 6,2% aastakasvu ja II kvartalis 5,5%. Hooajaliste väljamaksete mõju vähendamiseks võrrelge kvartalit eelmise aasta sama kvartaliga.

Uusima, 7. septembril 2026 avaldatud tarbijahinnaindeksi ülevaate järgi oli augusti aastane inflatsioon 1,5% ja hinnad tõusid juuliga võrreldes 0,4%. Arvud on esitatud Statistikaameti augusti hinnaväljaandes. Augusti inflatsioon ja II kvartali palgakasv puudutavad eri perioode, mistõttu nende vahe ei ole korrektne kvartaalne reaalpalga arvutus.

Üksiktöötaja puhul võib uus sissetulekust sõltumatu maksuvaba tulu parandada ka 2026. aasta kättesaadavat palka isegi siis, kui brutopalk ei muutu. See maksumõju on eraldi tööandja rahastatud palgatõusust.

Sooline palgalõhe

Eesti riiklik korrigeerimata sooline palgalõhe oli 2025. aastal 12,2%, võrreldes 13,2%-ga 2024. aastal. Näitaja mõõdab naiste ja meeste keskmise brutotunnitasu erinevust meeste töötasu suhtes. Vaatluskuu on oktoober, tegemist ei ole aasta keskmise palga võrdlusega. Tulemused avaldati 23. aprillil 2026. Uuringut selgitab Statistikaameti soolise palgalõhe ülevaade.

Lõhet ei ole kohandatud ameti, vastutuse ega staaži järgi ning see ei mõõda ebavõrdset tasu sama töö eest. Eesti riiklik hõlmatus erineb ka Eurostati omast, mistõttu ei tohi kahe organisatsiooni üldnäitajaid samaväärsena käsitada.

Milline on Eestis hea palk?

Hea palk jätab piisavalt ruumi leibkonna püsikuludele, ebaregulaarsetele väljaminekutele ja säästmiseesmärkidele. Üksi elamine, eluaseme jagamine ja laste ülalpidamine annavad sama palga juures väga erineva eelarve.

Eespool kasutatud mudelis suurendab brutopalga tõus 2 243 eurolt 3 000 euroni kättesaadavat sissetulekut ligikaudu 569 € kuus. Kui kõrgema palgaga töö nõuab 400 € suuremaid eluaseme- ja töölesõidukulusid, väheneb praktiline võit umbes 169 euroni. 400 € on hüpoteetiline eelarve-eeldus, mitte väide turuüüri kohta.

Alustage kirjalikust aastaeelarvest. Arvestage kogu aasta kommunaalkulude, toidu, transpordi, kindlustuse, vajaduse korral lastehoiu ja kodukülastustega. Hoidke kolimiskulud ja üüritagatis korduvatest kuukuludest eraldi. Nii näete paremini, kas töö parandab rahaasju ka pärast esialgset kolimisperioodi.

Sihtkohti võrreldes lähtuge oma eelarvest ja prioriteetidest. Kolimisvõrdluse tulemus on planeerimishinnang, mitte isikliku tulemuse tagatis.

Kui kaalute teisi Balti riike, vaadake ka Läti ja Leedu keskmise palga käsitlusi. Enne üldsummade võrdlemist ühtlustage kuupäevad, tööaja määratlused ja töötaja maksed; üksnes nominaalne brutopalk ei anna usaldusväärset pingerida kättesaadava summa kohta.

Palgast säästmise, investeerimise ja kinnisvarani

Kui eelarve näitab püsivat ülejääki, kaaluge järgmise sammuna Eestis investeerimist. Pensionisse suunatud raha ja lähiajal kulutamiseks kättesaadav raha täidavad eri eesmärke, kuigi mõlemad kuuluvad teie rahalise olukorra juurde.

Investeeringu müüki hinnates kasutage esialgset maksuhinnangut koos maksujuhendiga. Palgalt kinni peetava tulumaksu arvutus ei määra investeerimistehingu maksukäsitlust.

Kui plaanite saada üüritulu, hinnake eraldi üüritulu maksustamist. Selline hinnang ei asenda maamaksu, ostukulude, rahastamise ega kinnisvara omamise kulude kontrollimist. Hoidke need rahavood töötasust eraldi, kui otsustate, kui suurt palka vajate.

Praktilised küsimused välismaalastele ja kaugtöötajatele

Enne lepingu allkirjastamist kinnitage rahaline brutopalk, maksete sagedus, tööaeg, pensionikinnipidamised, preemiate tingimused ja puhkusekorraldus. Töövõtja arvesumma ei ole töötaja palgaga otseselt võrreldav: arve alusel tulu saaja võib ise kanda kulusid, mida muidu tasuks tööandja.

Piiriülene kaugtöö nõuab eraldi maksu- ja sotsiaalkindlustusolukorra hindamist. Tööandja asukohariik ei määra üksi, kus kõik kohustused tekivad. Maksu- ja Tolliamet selgitab mitmes riigis töötamise puhul tulumaksu ja kohaldatava sotsiaalkindlustussüsteemi erinevust oma töötasu juhendis.

Kontrollige aastat sama hoolikalt kui protsendimäära. 2025. aasta tulu kohta 2026. aastal esitatavas deklaratsioonis kasutatakse endiselt varasemat, sissetulekust sõltuvat maksuvaba tulu; uus 700 € reegel kehtib 2026. aasta tulule. Varasema aasta korda selgitab Maksu- ja Tolliameti 2025. aasta deklaratsiooni juhend. 2026. aasta maksusoodustuste juhend kinnitab, et 2026. aasta deklaratsioon esitatakse 2027. aastal.

Kasulik pakkumiste võrdlus ühendab kolm asja: garanteeritud tasu sama töömahu eest, kättesaadava sissetuleku teie maksuprofiili järgi ja leibkonna realistlikud kulud. Üleriigiline keskmine annab tausta; need kolm näitajat näitavad, mida töö teie jaoks tähendab.

Vastutusest loobumine

See artikkel annab üldist teavet, mitte individuaalset maksu-, õigus-, investeerimis- või tööalast nõu. Ametlik palgastatistika puudutab kindlaksmääratud töötajate kogumeid ja perioode. Finorumi netopalga näited põhinevad lihtsustatud 2026. aasta eeldustel ega ole ametlik keskmine ega mediaan-netotöötasu. Tulemust võivad muuta pensionisambaga liitumine, maksuvaba tulu avaldused, residentsus, piiriülene töö ja muud asjaolud. Kontrollige olulisi otsuseid pädeva ametiasutuse või kvalifitseeritud spetsialistiga.

Sources & References

EU regulations & taxation

• Emta.ee — 2026. aasta maksusoodustuste juhend
• ametlik töötuskindlustusmakse juhend
• Maksu- ja Tolliameti 2025. aasta deklaratsiooni juhend
• Maksu- ja Tolliameti kogumispensioni juhend
• Maksu- ja Tolliameti maksuvaba tulu juhendit
• Maksu- ja Tolliameti miinimumpalga ajalugu
• Maksu- ja Tolliameti määrade tabel
• Maksu- ja Tolliameti sotsiaalmaksu juhendis
• töötasu juhendis

Additional educational resources

• Palgad.stat.ee — palgavõrdluse rakendus
• taustamärkused
• Riigiteataja.ee — Vabariigi Valitsuse määrusega nr 36
• Stat.ee — Ametlik keskmise kuise brutotöötasu määratlus
• kvartaalsete palgaandmete metoodikamärkuses
• metoodika ja tabelite juhend
• Statistikaameti 2025. aasta tarbijahinnaindeksi väljaandes
• Statistikaameti augusti hinnaväljaandes
• Statistikaameti soolise palgalõhe ülevaade
• Statistikaameti teise kvartali väljaanne
• töötasu ülevaates
• Ti.ee — Tööinspektsiooni ülevaade kohaldatavatest töötingimustest
• Tooelu.ee — puhkuseliikide
• puhkusetasu arvutamise
• Tööinspektsiooni tööaja juhend