Eesti maksujuhend 2026: mida iga investor peab teadma

Viimati uuendatud: 6. september 2026

Eestit kirjeldatakse sageli lihtsa maksusüsteemiga riigina, kuid see vajab täpsustust. Eraisikud maksavad üldjuhul ühetaolist 22% tulumaksu, äriühing aga tavaliselt ei maksa teenitud või ettevõttesse jäetud kasumilt kohe tulumaksu. Äriühingu maksukohustus tekib kasumi jaotamisel või jaotatuks lugemisel.

Erainvestorile võimaldab Eesti investeerimiskonto maksustamist edasi lükata, kuni tootlus jääb investeerituks. See ei tee investeeringuid maksuvabaks ning toimib ainult siis, kui konto, rahavood ja vara vastavad seaduse nõuetele. Tavalised väärtpaberid, välismaised dividendid, krüptovara ja kinnisvara vajavad igaüks eraldi käsitlust.

Juhend selgitab 2026. aasta reegleid töötajatele, investoritele, ettevõtte asutajatele, üürileandjatele, vabakutselistele, e-residentidele ja piiriüleselt kolivatele inimestele.

Maksud lühidalt: peamised arvud

Maksuliik	2026. aasta määr või piirmäär	Märkused
Füüsilise isiku tulumaks	22%	Ühetaoline riiklik määr enamikule maksustatavale eraisiku tulule
Üldine maksuvaba tulu	700 € kuus või 8 400 € aastas	Ei vähene enam sissetuleku suurenedes
Vanaduspensioniea maksuvaba tulu	776 € kuus või 9 312 € aastas	Eraldi vanusega seotud maksuvaba summa
Väärtpaberite kapitalikasum	22%	Tavalises süsteemis maksustatakse realiseeritud netokasum
Eesti äriühingu dividendid	Äriühingu tulumaks 22/78	Pärast tavalist äriühingu tasandil maksustamist ei lisandu Eesti maksuresidendist eraisikule üldjuhul teist Eesti tulumaksu
Intressitulu	22%	Arvestades maksuvabastusi ja nõuetele vastava investeerimiskonto maksustamise edasilükkamist
Töötaja töötuskindlustusmakse	1,6%	Peetakse kinni nõuetele vastavalt töötasult
Töötaja kogumispension	2%, 4% või 6%	Kehtib II sambas osalejatele; vaikemäär on 2%
Tööandja sotsiaalmaks	33%	Üldjuhul 20% pensionikindlustuse ja 13% ravikindlustuse osa
Tööandja töötuskindlustusmakse	0,8%	Lisandub sotsiaalmaksule
Äriühingu tulumaks	Kasumi säilitamisel 0%; netoväljamakselt 22/78	Kohaldub ka teatud arvestuslikele väljamaksetele ja ettevõtlusega mitteseotud kuludele
Käibemaksu standardmäär	24%	Kehtib alates 1. juulist 2025
Vähendatud käibemaksumäärad	13%, 9% ja 0%	Sõltuvad kaubast või teenusest; olemas on ka maksuvabastused
Maamaks	Olenevalt maa kasutusest 0,1–2%	Omavalitsus valib määra seadusjärgsetes vahemikes
Hoone- või üldine kinnisvaramaks	Üldjuhul puudub	Eestis maksustatakse maad, mitte hoonete väärtust üldise iga-aastase maksuga
Pärandi- ja kinkemaks	Eraldi maksuna puudub	Hilisem võõrandamine võib siiski tekitada tulumaksu
Netovara maks	Puudub	Üldist iga-aastast varamaksu ei ole
Maksuaasta	Kalendriaasta	1. jaanuarist 31. detsembrini
Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tähtaeg	30. aprill	Eelneva kalendriaasta kohta
Lõplik tagastamise või juurdemakse kuupäev	1. oktoober	2026. aastal esitatud 2025. aasta deklaratsioonide puhul
Maksuhaldur	Maksu- ja Tolliamet (EMTA)	e-MTA on ametlik elektrooniline deklareerimis- ja maksekeskkond

2026. aasta põhimäärasid kinnitab Maksu- ja Tolliameti ametlik maksumäärade tabel.

Maksuresidentsus Eestis

Füüsiline isik on üldjuhul Eesti maksuresident, kui tema elukoht on Eestis või ta viibib Eestis vähemalt 183 päeva mis tahes 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Päevade tingimuse täitnud inimene loetakse maksuresidendiks saabumise päevast. Muudatustest tuleks EMTA-le teatada vormiga R.

Maksuresidendid deklareerivad üldjuhul ülemaailmse tulu, sealhulgas:

• töö- ja ettevõtlustulu;
• välismaised dividendid ja intressitulu;
• välismaiste aktsiate, ETFide ja muu vara kapitalikasumi;
• üüritulu; ning
• maksustatava krüptovaratulu.

Mitteresidente maksustatakse üldjuhul ainult kindlatelt Eestist pärit tuludelt. Kui riigisiseste reeglite järgi on inimene nii Eesti kui ka teise riigi maksuresident, arvestatakse kohaldatavas topeltmaksustamise vältimise lepingus tavaliselt alalist elukohta, eluliste huvide keskust, harilikku viibimiskohta ja kodakondsust.

Eesti e-residentsus ei ole maksuresidentsus, elamisluba ega Eestisse sisenemise õigus. See on digitaalne isikutunnistus. E-residendi Eesti äriühing on Eesti maksuresident, kuid juhtimine või ettevõtlus välismaal võib tekitada teises riigis maksukohustusi. EMTA eristab neid mõisteid selgelt oma maksuresidentsuse juhendis.

Tulumaks Eestis

Enamikku Eesti maksuresidendist eraisiku maksustatavat tulu maksustatakse ühetaolise riikliku 22% tulumaksuga. Eestis ei ole tavalistele eraisikutele kohalikku tulumaksu lisamaksu, piirkondlikku tulumaksu ega kirikumaksu.

Ühetaoline määr ei tähenda, et iga euro maksustatakse. Alates 2026. aastast on üldine maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8 400 eurot aastas sõltumata sissetulekust. See asendab varasema tulust sõltuva vähendamise, mida tunti „maksuküüruna”. Vanaduspensionieas inimene saab selle asemel maksuvaba tulu 776 eurot kuus ehk 9 312 eurot aastas.

Igakuise maksuvaba tulu kasutamiseks peab töötaja tavaliselt esitama kirjaliku avalduse ühele tööandjale või muule väljamaksjale. Avalduse puudumisel peetakse tulumaks kinni esimesest eurost ning maksuvaba tulu saab arvestada aastases tuludeklaratsioonis. Maksuvaba tulu võib korraga rakendada ainult üks väljamaksja, kuigi kasutamata aastane summa arvutatakse deklaratsioonis. EMTA selgitab korda oma 2026. aasta maksuvaba tulu juhendis.

Palga näide

Oletame, et Eesti maksuresidendist töötaja teenib 3 000 eurot brutopalka kuus, kasutab kogu 700 euro maksuvaba tulu, maksab tavalist 1,6% töötuskindlustusmakset ja osaleb kogumispensionis vaikimisi 2% määraga.

Kirje	Kuine summa
Brutopalk	3 000,00 €
Töötaja töötuskindlustusmakse, 1,6%	48,00 €
Kogumispension, 2%	60,00 €
Tulumaksu arvestusbaas pärast makseid ja 700 € maksuvaba tulu	2 192,00 €
Tulumaks, 22%	482,24 €
Näitlik netopalk	2 409,76 €

Kui inimene ei osale II sambas või on valinud 4% või 6%, on tulemus erinev. Aastast tasaarvestust võivad mõjutada ka hüved, mahaarvamised, mitu tööandjat ja muu kui palgatulu.

Teise olukorra hindamiseks kasutage Finorumi Eesti netopalga kalkulaatorit.

Sotsiaalkindlustus ja palgaga seotud maksed

Eesti palgaarvestuses eristatakse tööandja tasutavat sotsiaalmaksu töötaja kindlustus- ja pensionimaksetest.

Maksja	Makse	2026. aasta määr
Tööandja	Sotsiaalmaks	33%
Tööandja	Töötuskindlustusmakse	0,8%
Töötaja	Töötuskindlustusmakse	1,6%
Töötaja	Kohustuslik kogumispension, kui kohaldub	2%, 4% või 6%

33% sotsiaalmaks rahastab pensioni- ja riiklikku ravikindlustust. Tööandja minimaalse sotsiaalmaksukohustuse kuine arvestusbaas on 2026. aastal 886 eurot, mille puhul on miinimum 292,38 eurot kuus. On erandeid, muu hulgas teatud kaitstud rühmade ja töösuhete puhul. Vt EMTA sotsiaalmaksu juhendit.

Kogumispensioni vaikemakse on 2%, kui osaleja ei ole valinud 4% või 6% määra. Osalemist ja maksemäära tuleks kontrollida pensionikeskuse registrist. Tööandja peab töötaja maksed kinni ja tasub kõik palgaga seotud maksud.

Maksuvabad summad, maksuvähendused ja mahaarvamised

Lisaks 8 400 euro suurusele üldisele maksuvabale tulule võivad nõuetele vastavad mahaarvamised hõlmata:

• kohustuslikke kogumispensioni- ja töötuskindlustusmakseid;
• nõuetele vastavaid III samba pensionisissemakseid;
• lubatud koolituskulusid; ning
• nõuetele vastavaid kingitusi ja annetusi.

Kehtivad piirangud. Enamik mahaarvamisi ei tohi ületada 50% maksumaksja samal perioodil Eestis maksustatavast tulust. III samba sissemaksed annavad üldjuhul maksusoodustuse kuni 15% maksustatavast tulust, kuid mitte üle 6 000 euro aastas. Mahaarvamine vähendab maksustatavat tulu; see ei ole sama summa euro euro vastu tagastamine.

Abikaasad esitavad eraldi tuludeklaratsioonid, kuigi teatud mahaarvamiste piiratud üleandmine või ühine kasutamine võib seadusjärgsetel tingimustel olla võimalik. Maksumaksja peaks lähtuma e-MTAs tegelikult kuvatud ja tõendatud mahaarvamistest, mitte eeldama, et varasemad reeglid endiselt kehtivad.

Investeerimistulu ja kapitalikasum

Eestis ei ole tavaliste erainvesteeringute jaoks eraldi vähendatud kapitalikasumi maksumäära. Tavalises süsteemis maksustatakse realiseeritud netokasum üldjuhul 22% määraga.

Aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid

Maksustatav kapitalikasum on tavaliselt müügitulu, millest lahutatakse dokumenteeritud soetusmaksumus ja vahetult müügiga seotud kulud. Eri aegadel omandatud samaliigiliste väärtpaberite puhul lubab Eesti kasutada FIFO-meetodit või kaalutud keskmise hinna meetodit, järgides valitud meetodit järjekindlalt.

Väärtpaberite kapitalikahjumit saab tasaarvestada teiste väärtpaberite kapitalikasumiga. Kui kasumit ei jätku, kandub nõuetekohaselt deklareeritud kahjum järgmistesse aastatesse. See parandab levinud eksliku väite, nagu Eestis ei saaks väärtpaberikahjumit edasi kanda: EMTA väärtpaberite juhend kinnitab seda sõnaselgelt. Maksuvabade tehingute või nõuetele mittevastava vara kahjumit ei saa tingimata kasutada.

Börsil noteeritud aktsiate või ETFide hoidmine teatud miinimumaastate jooksul ei anna üldist maksuvabastust. Maks tekib tavaliselt kasumi realiseerimisel, kui investeerimiskonto meetod seda edasi ei lükka.

Tavalise müügitehingu hinnangu saamiseks kasutage Finorumi Eesti kapitalikasumi maksu kalkulaatorit.

Investeerimiskonto süsteem

Investeerimiskonto on Eesti erainvestori peamine maksustamise edasilükkamise võimalus. See on maksuarvestuse meetod, mitte tingimata eraldi kaubamärgiga pangatoode. Maksuresident võib deklareerida ühe või mitu nõuetele vastavat kontot ning kajastada sinna kantud ja sealt välja võetud raha. EMTA väärtpaberite ja investeerimiskonto juhend on sobivate kontode, varade ja rahavoogude peamine praktiline allikas.

Maksustamine lükkub edasi seni, kuni väljamaksete kogusumma ei ületa sissemaksete kogusummat. Kui väljamaksed ületavad allesjäänud sissemaksete jääki, on ületav osa maksustatav 22% määraga. Süsteemi sees tehtud tehingud ei tekita kohe eraisiku tulumaksu, kui kõiki tingimusi järgitakse.

Peamised toimimisreeglid on järgmised:

1. Finantsvara tuleb üldjuhul osta deklareeritud investeerimiskontol oleva raha eest.
2. Tulu ja müügist laekunud raha peavad üldjuhul laekuma otse investeerimiskontole.
3. Sissemaksed ja väljamaksed esitatakse kronoloogiliselt tabelis 6.5.
4. Igapäevased kulutused tuleks hoida eraldi, et tavalist tarbimist ei aetaks segi investeerimisrahavoogudega.
5. Kõlblikud on üksnes nõuetele vastavad kontod, teenuseosutajad ja finantsvarad.

Lubatud konto pakkujate hulka võivad kuuluda EMP või OECD riikide pangad ning nõuetele vastavad EMP makseasutused, e-raha asutused ja investeerimisühingud. Maakleri või platvormi konto võib sobida, kuid kontrollida tuleb teenuseosutaja tegevusloa staatust ja rahavoogude toimimist. Maksumaksjal võib olla mitu investeerimiskontot.

Süsteem lükkab maksu edasi ega vabasta kasumit jäädavalt maksust. Eesti maksuresidentsuse lõppemine lõpetab tavaliselt edasilükkamise ja nõuab lõpparvestust isegi siis, kui pangakonto jääb avatuks.

ETFid ja fondid

Eesti ei kohalda jaeinvestori fondile Taani eeskujul iga-aastast turuväärtusel põhinevat maksu üksnes seetõttu, et tegemist on ETFiga. Väljaspool investeerimiskonto süsteemi maksustatakse tavalise ETFi kapitalikasum üldjuhul osakute müügil. Väljamaksed maksustatakse saamisel, kui maksuvabastus või investeerimiskonto maksustamise edasilükkamine ei kohaldu.

Akumuleeriv osakuklass lükkab rahalise väljamakse sageli edasi, kuid investor peab toodet ja tehingut siiski kontrollima. UCITS-staatus ei anna eraldi soodsamat füüsilise isiku maksumäära. Investeerimiskontol võivad nõuetele vastavad akumuleerivad või väljamakseid tegevad fondid üldjuhul kasvada ilma jooksva eraisiku tulumaksuta, kuni netoväljamaksed ületavad sissemakseid.

Välismaiste ETFide suhtes kehtivad samad Eesti põhimõtted, kuid välismaised platvormid ei pruugi andmeid eeltäita. Säilitage ISIN, soetushind, tasud, kuupäevad, väljamaksed ja eurodesse ümberarvestamise tõendid.

Dividendid

Eesti äriühing maksab kasumi jaotamisel tulumaksu tavaliselt määraga 22/78 netodividendist. Näiteks 780 euro netodividendi maksmisel varem maksustamata kasumist tekib äriühingul 220 euro suurune maks, kokku 1 000 euro kulu ja brutol arvestatuna tegelik 22% maksumäär. EMTA ametlik dividendide juhend kinnitab äriühingu tasandi määra ja varasema korrapäraste dividendide soodustuse kaotamise.

Pärast tavalist äriühingu tasandi maksustamist ei maksa Eesti maksuresidendist eraisik samalt kodumaiselt dividendilt üldjuhul teist Eesti tulumaksu. Varem kehtinud regulaarselt jaotatud kasumi 14/86 vähendatud määr kaotati 2025. aastast. Kitsas üleminekureegel võib endiselt ette näha 7% maksu kinnipidamise eraisikule edasi jaotatud dividendilt, kui seda maksustati enne 2025. aastat varasema vähendatud määraga.

Välismaised dividendid tuleb deklareerida. Eesti võib vabastada välismaise dividendi täiendavast maksust, kui aluskasumilt on tulumaks tasutud või dividendilt maks kinni peetud ning seadusjärgsed tõendid on olemas. Vastasel juhul võib kohalduda 22% füüsilise isiku tulumaks. „Maksuvaba” tähendab sageli siiski deklareerimiskohustust. Säilitage brutodividendi, välisriigi maksu ja väljamaksja tõendid.

Intressitulu

Intressitulu, sealhulgas välisriigi panga või inimeselt inimesele laenamise intress, maksustatakse üldjuhul 22% määraga. Kehtivad seadusjärgsed erandid ning nõuetele vastava investeerimiskonto kaudu õigesti suunatud intressitulu maksustamist võib edasi lükata. Panga või platvormi turunduslik nimetus ei määra maksusoodustuse kohaldumist.

Krüptovara maksustamine

Krüptovara ostmine tavavaluuta eest ja selle ülekandmine omaniku rahakottide vahel ei ole iseenesest maksustatav. Maksustatavad sündmused võivad olla kasumlik müük eurode eest, ühe krüptovara vahetamine teise vastu, krüptovaraga kaupade eest tasumine, kaevandamine, panustamine, tasuta jagatud krüptovara saamine ja krüptovaras tasu saamine.

Tavaliste varareeglite järgi arvutatakse iga võõrandamise tulemus eurodes eraldi. Soetusmaksumus ja otseselt seotud dokumenteeritud tasud vähendavad kapitalikasumit. Deklareeritakse ainult tavalise vara kasumlikud tehingud; MiCA tegevusloata platvormi kaudu omandatud krüptovara kahjum ei ole mahaarvatav, sest vara ei vasta sel otstarbel väärtpaberi nõuetele.

Alates 2025. aastast võib nõuetekohase MiCA tegevusloaga krüptovarateenuse osutaja kaudu omandatud sobiv krüptovara kvalifitseeruda investeerimiskonto korra finantsvaraks. Krüptoplatvorm ise ei ole investeerimiskonto: nõuetele vastav ost ja sellest saadud laekumised peavad siiski olema korrektselt seotud deklareeritud investeerimiskontoga. MiCA tegevusluba peab asjaomasel teenuseosutajal olema õigel ajavahemikul.

See vahe on oluline. Investeerimiskonto nõuetele vastavasse ahelasse kuuluva MiCA-põhise vara maksustamist võib edasi lükata ja selle kahjumit käsitada väärtpaberikahjumina, samal ajal kui muu tavaline krüptovara järgib ebasoodsamaid varareegleid. EMTA krüptovara juhend selgitab tehingupõhist arvestust ja kahjumi piirangut.

Säilitage kauplemisplatvormi väljavõtted, rahakotiaadressid, tehinguräsid, turuväärtused ja tasud. Väärtused tuleb tehingu kuupäeva seisuga eurodesse arvutada platvormi usaldusväärse turukursi ning vajaduse korral asjaomase keskpanga vahetuskursi alusel.

Üüritulu ja kinnisvaramaks

Eraisiku üüritulu maksustatakse üldjuhul 22% tulumaksuga. Kui füüsiline isik annab elamu või korteri eluruumi üürilepingu alusel üürile, arvatakse kulude katteks ilma kuludokumentideta automaatselt maha 20% üüritulu brutosummast. Nõuetele vastava eluruumi üüri puhul on tegelik maks seega 17,6% brutoüürist, kui tegevust ei liigitata teisiti ettevõtluseks.

Automaatne mahaarvamine ei kohaldu pelgalt seetõttu, et ruumi saaks eluruumina kasutada: määravad lepingu sisu ja tegelik eluruumina kasutamine. Lühiajalist majutust, aktiivset teenuste osutamist või süstemaatilist tegevust võidakse käsitada teisiti. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev üürileandja võib selle asemel ettevõtluseeskirjade järgi maha arvata dokumentaalselt tõendatud ettevõtluskulud.

Esialgse hinnangu saamiseks võib kasutada Finorumi Euroopa üüritulu maksukalkulaatorit, seejärel tuleb kontrollida, kas eluruumi üürile antavale tulule kohaldub 20% mahaarvamine. Ametlikud tingimused on EMTA üüritulu juhendis.

Eestis ei ole üldist iga-aastast hoonemaksu. Kehtib maamaks, mis laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Seadusega lubatud aastased maksumäärade vahemikud 2026. aastal on järgmised:

Maa liik	Lubatud määr 2026. aastal
Elamumaa ja maatulundusmaa õuemaa kõlvik	0,1–1%
Maatulundusmaa	0,1–0,5%
Muu sihtotstarbega maa	0,1–2%

Iga kohalik omavalitsus kehtestab oma maksumäära ning võib alates 2026. aastast määrata koduomaniku soodustuse summas 0–1 000 eurot. Maksu aastast tõusu piiravad ka kohalikud ülempiirid. Kontrollige konkreetse omavalitsuse otsust ja maksuteadet: riiklikust määravahemikust ei selgu tasumisele kuuluv summa. Kehtivat korda kirjeldab EMTA 2026. aasta maamaksu leht.

Elukohana tegelikult kasutatud kodu müügist saadud kapitalikasum võib olla maksuvaba. Maksuvabastust saab kasutada ainult ühe elukoha müügil kahe aasta jooksul. Kui kinnisvara on kasutatud osaliselt elukohana ja osaliselt ettevõtluses, võib osa kapitalikasumist olla maksustatav. Investeeringuks soetatud kinnisvara müügikasum maksustatakse pärast lubatud soetus- ja võõrandamiskulude mahaarvamist üldjuhul 22% määraga.

Varamaks

Eestis ei ole üldist iga-aastast netovaramaksu. Varalt või selle kasutamisest võib siiski tekkida tulumaksu-, maamaksu-, käibemaksu- või ettevõtlusega seotud maksukohustus ning teatud vara omamist tuleb asjaomastes deklaratsiooniosades kajastada.

Pärimis- ja kinkemaks

Eestis ei ole eraldi pärimis- ega kinkemaksu. Päritud või kingitud vara saamine ei ole üldjuhul üksnes üleandmise tõttu tulumaksuga maksustatav. EMTA kinnitab seda oma pärimise juhendis ning kinnisvara puhul pärimise ja kinkimise juhendis.

See ei muuda vara hilisemat müüki automaatselt maksuvabaks. Saaja mahaarvatav soetusmaksumus võib piirduda tema enda dokumentaalselt tõendatud kuludega, arvestamata pärandaja või kinkija kunagist ostuhinda. Hilisem kasumlik müük võib seetõttu tekitada suure maksustatava kapitalikasumi. Töösuhte või ettevõtlusega seotud kingitusi ning varjatud töötasu võidakse maksustada tehingu tegeliku sisu järgi.

Füüsilisest isikust ettevõtjad

Registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) deklareerib ettevõtlustulu ja mahaarvatavad ettevõtluskulud vormil E. Ettevõtluse netotulult tuleb üldjuhul tasuda 22% tulumaksu ja 33% sotsiaalmaksu ning vajaduse korral kogumispensioni makset. Seadusjärgne arvestus sisaldab kohandusi, mis väldivad maksu maksustamist, mistõttu põhimäärade liitmine ei anna lõplikku maksukohustust.

FIEd tasuvad sotsiaalmaksu avansilisi makseid kord kvartalis. 2026. aastal on 886-eurose kuise alammäära põhjal arvutatud tavapärane kvartalimakse 877,14 eurot, millele võivad kohalduda erandid ja vähendused. Eelmise aasta ettevõtlustulu põhjal tasutavad tulumaksu avansilised maksed tuleb üldjuhul teha septembris ja detsembris. 2025. aasta deklaratsioonist tuleneva täiendava tulumaksu, sotsiaalmaksu ja kogumispensioni makse tasumise tähtaeg on 1. oktoober 2026.

Eestis on lihtsa ja väikeste kuludega tegevuse jaoks olemas ka ettevõtluskonto. Pank peab ettevõtlustulu maksu automaatselt kinni, ent suuremate kuludega tegevuse korral võib kord olla ebasoodne, sest kulusid eraldi maha arvata ei saa. Seaduses sätestatud tulupiiride ületamisel muutub maksumäär ja võib tekkida registreerimiskohustus. Maksu- ja Tolliameti ettevõtluskonto juhend selgitab 2026. aasta maksu koosseisu ja mõju sotsiaalmaksule.

Käibemaksukohustuslasena registreerimine on üldjuhul vajalik, kui maksustatav Eesti käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot. EMTA käibemaksu juhend kinnitab 24%, 13%, 9% ja 0% maksumäärad; käibepiiri juhend selgitab, milline käive läheb 40 000 euro arvestusse. Piiriüleste teenuste, kaugmüügi ja platvormitegevuse korral võivad registreerimise või OSS-erikorra reeglid kohalduda ka enne riigisisese piirmäära täitumist.

Äriühingu tulumaks

Eesti residendist äriühing ei maksa üldjuhul kasumi teenimise või ettevõttesse jätmise hetkel tulumaksu. Maksukohustus tekib tavaliselt kasumi jaotamisel. 2026. aastal on äriühingu tavapärane tulumaks 22/78 netoväljamaksest ehk 22% brutosummaks ümberarvutatud väljamaksest. EMTA tulu- ja sotsiaalmaksu ülevaade kirjeldab seda jaotamisel põhinevat süsteemi ja muid maksustatavaid väljamakseid.

Samuti maksustatakse erisoodustused, kingitused, annetused, vastuvõtukulud ja ettevõtlusega mitteseotud kulud nende tekkimisel. Seega ei tähenda jaotamata kasumi maksustamata jätmine, et iga äriühingu kaudu tehtud makse võiks jääda maksuvabaks.

Äriühingu saadud ja edasi jaotatud dividendid võivad osaluse suuruse ja varasema maksustamise tingimuste täitmisel olla maksuvabad. Piiriüleste struktuuride puhul tuleb arvestada ka püsiva tegevuskoha, siirdehindade, kontrollitavate välismaiste äriühingute, kinnipeetava maksu, kuritarvitusevastaste sätete ja ülemaailmse miinimummaksu raamistikuga.

E-resident ei saa eeldada, et Eesti äriühingu asutamine viib kogu ettevõtte kasumi maksustamise Eestisse. Kui tegelik juhtimine, töötajad, lepingud või äritegevus on teises riigis, võib see riik maksustada äriühingut või sealset püsivat tegevuskohta. Eesti kohaldab vajaduse korral riigisisese õiguse ja maksulepingute alusel topeltmaksustamise vältimise meetmeid.

Välismaine tulu ja topeltmaksustamise vältimise lepingud

Maksuresidendid deklareerivad üleilmse tulu ka siis, kui see on välismaal juba maksustatud. Eesti väldib topeltmaksustamist sõltuvalt tulu liigist ja maksulepingust üldjuhul maksuvabastuse või välisriigis tasutud tulumaksu mahaarvamise kaudu. Mahaarvatav välisriigi maks ei saa tavaliselt ületada samale välismaisele tulule vastavat Eesti tulumaksu.

Välismaiselt dividendilt võib saada maksuvabastuse, kui piisavad tõendid näitavad, et kasum või dividend on maksustatud. Välismaal töötamisest saadud tulu võib riigisiseste tingimuste, sealhulgas välismaal viibitud aja ja seal maksustamise korral olla maksuvaba, kuid see tuleb ikkagi deklareerida. Maksulepingu mõju tuleb eraldi kontrollida.

Deklareerige brutotulu ja välisriigis tasutud maks asjakohastes e-MTA tabelites. Kasutage eurosummasid ning säilitage välisriigi maksuotsused, maksu kinnipidamise tõendid, palgalehed, maakleri väljavõtted ja vahetuskursi aluseks olnud andmed. Kui välismaise platvormi andmed eeltäidetud deklaratsioonis puuduvad, ei kao deklareerimiskohustus.

Eesti ei kehtesta üldjuhul eraisiku tavalisele väärtpaberiportfellile laiaulatuslikku lahkumismaksu üksnes seetõttu, et inimene riigist lahkub. Eesti maksuresidentsuse lõppemisel lõpeb siiski investeerimiskonto alusel maksustamise edasilükkamine ning äriühingu, optsioonide või piiriülese ümberkorraldamise reeglid võivad kaasa tuua muid tagajärgi.

Deklareerimine ja maksmine

Eraisiku maksustamisperiood on kalendriaasta. 2025. aasta tuludeklaratsiooni esitamise aeg oli 16. veebruarist 30. aprillini 2026. Nende deklaratsioonide alusel enammakstud maksu tagastamise ja täiendava maksu tasumise lõpptähtaeg on 1. oktoober 2026. EMTA avaldab tähtajad iga-aastases deklareerimisjuhendis.

Enamik maksuresidente esitab deklaratsiooni e-MTAs. Kui kogu tulu on õigesti maksustatud ning puuduvad täiendavad deklareerimiskohustused või mahaarvamised, ei pruugi deklaratsiooni esitamine vajalik olla. Välismaine tulu, väärtpaberid, investeerimiskontod, krüptovara, üüritulu ja ettevõtlus nõuavad aga sageli eraldi tähelepanu.

Võrrelge eeltäidetud andmeid algdokumentidega. Eesti pangad ja tööandjad esitavad ulatuslikult andmeid, välismaised asutused aga ei pruugi seda teha. Investeerimiskonto kasutaja peab igal aastal kontod deklareerima ning sissemaksed ja väljamaksed õigesti kajastama ka siis, kui üksikuid aluseks olevaid tehinguid eraldi ei maksustata.

Levinud vead on järgmised:

• investeerimiskonto tehingute deklareerimine tavalise väärtpaberite arvestuse järgi;
• iga kontolt tehtud ülekande pidamine maksuvabaks sissemaksete jääki kontrollimata;
• maksuvabastuse tingimustele vastavate välismaiste dividendide deklareerimata jätmine;
• väärtpaberikahjumi deklareerimata jätmine ja selle edasikandmise võimaluse kaotamine;
• MiCA tegevusloata platvormi kaudu omandatud krüptovara kahjumi mahaarvamine;
• e-residentsuse pidamine isiku maksuresidentsuseks;
• eeldamine, et kõik platvormi andmed jõuavad deklaratsiooni automaatselt.

Välismaalt tulnud töötajad, diginomaadid ja e-residendid

Eestis ei ole laiaulatuslikku välismaalt saabujatele mõeldud kindla maksumääraga erikorda, mis sarnaneks mõne teise Euroopa riigi soodusrežiimiga. Maksuresidendist töötajale kohaldub üldjuhul sama 22% tulumaks ja palgamaksude süsteem nagu Eesti kodanikule.

Kaugtöö võib tekitada maksu- ja sotsiaalkindlustuskohustusi sõltuvalt töö füüsilisest tegemise kohast, tööandja tegevuskohast ja maksulepingust. ELi/EMP piiriülestes olukordades näitab A1-tõend sageli, millise riigi sotsiaalkindlustussüsteem kohaldub. Sisserändeõiguslik luba, diginomaadi viisa, e-residentsus ja maksuresidentsus on eri mõisted.

Enne kolimist kontrollige maksuresidentsuse alguskuupäeva, välismaiselt palgalt maksu kinnipidamist, aktsiaoptsioone, pensione, investeerimiskonto kasutamise õigust ja välisriigi äriühingu tegelikku juhtimist. Riigist lahkudes teavitage Maksu- ja Tolliametit ning lõpetage investeerimiskonto alusel maksustamise edasilükkamine õigesti.

Maksueelised ja -puudused

Eelised

• Eraisiku tulumaksu ühtne 22% määr.
• Alates 2026. aastast kõigile kehtiv 8 400-eurone maksuvaba tulu, mida sissetuleku kasvades ei vähendata.
• Nõuetele vastava finantsvara maksustamist saab investeerimiskonto abil edasi lükata.
• Õigesti deklareeritud väärtpaberikahjumi saab järgmistesse aastatesse edasi kanda.
• Puudub eraldi pärimis-, kinke- ja netovaramaks.
• Puudub üldine iga-aastane hoone väärtusel põhinev maks.
• Äriühingusse jäetud kasumit üldjuhul jooksvalt tulumaksuga ei maksustata.
• Hästi arenenud elektrooniline asjaajamine.

Puudused

• Kapitalikasumile ei kohaldu üldist vähendatud maksumäära ega pika omamisaja põhist maksuvabastust.
• Tööandja sotsiaalmaks on märkimisväärne: 33% palgalt.
• Käibemaksu tavamäär on 24%.
• Investeerimiskonto rahavoogude reeglid nõuavad hoolikat arvestust.
• MiCA tegevusloata platvormi kaudu omandatud tavalise krüptovara kahjum ei ole mahaarvatav, kuigi kasum on maksustatav.
• Välismaise tulu ja välisplatvormide andmete deklareerimise eest vastutab maksumaksja.
• Äriühingu asutamine Eestis ei välista maksustamist riigis, kus ettevõtet tegelikult juhitakse.

Kellele võib Eesti sobida?

Eesti võib sobida pikaajalisele investorile, kes reinvesteerib nõuetele vastava investeerimiskonto kaudu, ettevõtjale, kes jätab kasumi äritegevuse kasvatamiseks ettevõttesse, ning inimesele, kes hindab digitaalset asjaajamist. Kõigile kehtiv maksuvaba tulu muudab ka eraisiku 2026. aasta maksusüsteemi lihtsamini mõistetavaks kui varasem sissetulekust sõltuv vähenev maksuvaba tulu.

Eesti võib vähem sobida töötajale, kelle jaoks on peamine tööandja tööjõu kogukulu, investorile, kes otsib pikaajalisest investeeringust maksuvaba kapitalikasumit, või aktiivsele krüptokauplejale, kes kasutab MiCA tegevusloata platvorme. Eesti peamised eelised on maksustamise edasilükkamine ja asjaajamise korraldus, mitte üldine investeerimistulu maksuvabastus.

Vastutuse välistamine

See juhend on mõeldud üksnes üldiseks teabeks ja hariduslikuks otstarbeks. See ei ole maksu-, õigus-, raamatupidamis- ega investeerimisnõuanne. Eesti maksukäsitlus sõltub maksuresidentsusest, tulu allikast, konto ülesehitusest, vara liigitusest, teenuseosutaja tegevusloast ja maksulepingust. Õigusnormid ja halduspraktika võivad muutuda. Enne otsustamist kontrollige oma olukorda Maksu- ja Tolliametiga või pädeva nõustajaga.

Sources & References

EU regulations & taxation

• Emta.ee — 2026. aasta maamaksu leht
• 2026. aasta maksuvaba tulu juhendis
• ametlik dividendide juhend
• ettevõtluskonto juhend
• iga-aastases deklareerimisjuhendis
• krüptovara juhend
• käibemaksu juhend
• Maksu- ja Tolliameti ametlik maksumäärade tabel
• maksuresidentsuse juhendis
• pärimise juhendis
• sotsiaalmaksu juhendit
• tulu- ja sotsiaalmaksu ülevaade
• väärtpaberite ja investeerimiskonto juhend
• üüritulu juhendis

Additional educational resources

• Emta.ee — käibepiiri juhend
• Maksu- ja Tolliametiga
• pärimise ja kinkimise juhendis