Soome maksujuhend 2026: mida iga investor peab teadma

Viimati uuendatud: 6. septembril 2026

Soomes jagatakse füüsilise isiku tulu kaheks põhiliigiks. Töötulu maksustatakse progresseeruvalt riikliku ja kohaliku tulumaksuga, investeeringutulu aga üldjuhul kapitalituluna 30% või 34% määraga. Sellele lisanduvad palgaga seotud kindlustusmaksed, rahvusringhäälingumaks ning kiriku liikmetel ka kirikumaks.

Investorile on reeglid mõne teise Euroopa riigiga võrreldes selgemad, ent mitte alati lihtsad. Börsiettevõtte dividend maksustatakse vaid osaliselt, kapitalikahjumit saab edasi kanda ning aktsiasäästukonto võimaldab otseste aktsiate tehingute maksustamist edasi lükata. Välismaised maaklerid, fondid, krüptovara ja börsil noteerimata äriühingute dividendid nõuavad põhjalikumat tähelepanu.

Juhend selgitab peamisi 2026. aasta reegleid töötajatele, investoritele, kinnisvaraomanikele, vabakutselistele ja rahvusvaheliselt liikuvatele inimestele.

Maksude ülevaade: olulisemad arvud

Maks või näitaja	Määr või piirmäär 2026. aastal	Selgitus
Riiklik töötulumaks	Astmelised piirmäärad 12,64–37,50%	Lisanduvad kohalik tulumaks ja muud maksed
Kapitalitulu maks	30% / 34%	Kuni 30 000 euro suuruselt netokapitalitulult 30%, üle selle 34%
Börsiettevõtte dividendid	85% on maksustatav kapitalitulu	Enne mahaarvamisi on tegelik maksumäär üldjuhul 25,5% või 28,9%
Soome börsiettevõtte dividendilt kinnipeetav maks	25,5%	Tavalisel kontol aktsiaid omavale maksuresidendist eraisikule
Aktsiasäästukonto	Maksustamise edasilükkamine	Üks konto; rahaliste sissemaksete ülempiir 100 000 eurot
Töötaja pensionikindlustus	7,30%	Ühtne töötaja TyEL-määr 2026. aastal
Töötaja töötuskindlustus	0,89%	Töötaja tavamäär
Töötaja ravikindlustus	1,10% + 0,88%	Päevarahamakset tasutakse vähemalt 17 255 euro suuruse aastase palga või ettevõtlustulu korral
Tööandja pensionikindlustus	Keskmiselt 17,10%	Tööandja keskmine osa; tegelik kulu varieerub
Tööandja ravikindlustus	1,91%	2026. aasta tavamäär
Tööandja töötuskindlustus	0,31% / 1,23%	Kõrgem määr kehtib 2 509 500 eurot ületavale palgafondile
Äriühingu tulumaks	20%	Äriühingu tavamäär
Rahvusringhäälingumaks	2,5%, kuni 160 eurot	Nõuetele vastavalt tulult, mis ületab 15 150 eurot; Ahvenamaal on eraldi meediamaks
Käibemaksu tavamäär	25,5%	Üldine määr
Käibemaksu vähendatud määrad	13,5%, 10% ja 0%	Sõltuvad kauba või teenuse liigist; kehtib ka maksuvabastusi
Kinnisvaramaks	Sõltub omavalitsusest	Aluseks on maksustamisväärtus ja kinnisvara liik
Pärimismaks	Astmelised määrad 7–33%	Alates 2026. aastast ei maksustata alla 30 000 euro suurust pärandiosa; kaks sugulusklassi
Kinkemaks	Astmelised määrad 8–33%	Sama kinkija kolme aasta jooksul tehtud kingitused liidetakse; piirmäär 7 500 eurot
Netovaramaks	Puudub	Üldist korduvat varamaksu ei ole
Maksustamisperiood	Kalendriaasta	1. jaanuarist 31. detsembrini
Deklaratsiooni tähtaeg	Individuaalne	Märgitud eeltäidetud deklaratsioonis ja OmaVeros
Maksuhaldur	Soome maksuamet (Vero)	OmaVero (MyTax) on ametlik e-teenus

Maksuresidentsus Soomes

Isik on üldjuhul Soome maksuresident, kui tema peamine kodu ja alaline elukoht on Soomes või ta viibib Soomes katkematult üle kuue kuu. Ajutine eemalviibimine ei katkesta tavaliselt pidevat viibimist. Maksuresidentsus võib seega alata enne kalendriaasta 183 päeva täitumist. Vero residentsuse juhend kinnitab mõlemad riigisisesed kriteeriumid ja üleilmse tulu maksustamise tagajärje.

Maksuresidendid maksavad Soomes üldjuhul maksu kogu maailmast saadud tulult, sealhulgas palgalt, ettevõtlustulult, dividendidelt, intressidelt, kapitalikasumilt, üüritulult ja välismaiselt investeerimistulult. Mitteresidente maksustatakse üldjuhul üksnes Soome päritolu tulult, sageli kinnipeetava maksuga, kui neile ei kohaldu või nad ei taotle progresseeruvat maksustamist.

Soomest lahkunud Soome kodanikku peetakse üldjuhul maksuresidendiks lahkumisaastal ja sellele järgneval kolmel aastal, kui ta ei tõenda oluliste sidemete katkemist Soomega. Olulised võivad olla kodu, abikaasa, ettevõtlus, Soome sotsiaalkindlustus või regulaarne kohalviibimine. See kolme aasta reegel ei kehti välisriigi kodanikele samal viisil. Vero selgitab tõendamiskohustust kolme aasta reegli juhendis.

Kui kaks riiki peavad inimest oma maksuresidendiks, võib maksuleping määrata residentsuse püsiva elukoha, eluliste huvide keskuse, tavapärase viibimiskoha ja kodakondsuse järgi. Riigisisene residentsus võib jätkuda ka siis, kui maksuleping määrab residentsuse teise riiki, mistõttu tuleb mõlemat käsitlust arvestada.

Tulumaks Soomes

Töötulu hulka kuuluvad palk, suurem osa pensionidest ning teatud ettevõtlustulu või börsil noteerimata äriühingu dividendide töötuluna käsitatav osa. Sellelt tasutakse astmelist riiklikku tulumaksu, kohalikku tulumaksu ja vajaduse korral kirikumaksu.

Riikliku töötulumaksu astmed

Maksustatav töötulu 2026. aastal	Riiklik piirmaksumäär
Kuni 21 200 eurot	12,64%
21 200–32 600 eurot	19,00%
32 600–40 100 eurot	30,25%
40 100–52 100 eurot	33,25%
Üle 52 100 euro	37,50%

Tabelis on riiklikud piirmaksumäärad, mitte kogu tulule kohaldatav määr. Ametlikus maksutabelis on iga astme alampiiri juures esitatud ka baasmaks. Maksustatav töötulu arvutatakse pärast mahaarvamisi, mistõttu brutopalka ei saa tabeliga otse võrrelda.

Riiklikule tulumaksule lisandub maksumaksja elukohajärgse omavalitsuse määraga kohalik tulumaks. Pärast tervishoiu- ja sotsiaalteenuste rahastamise üleviimist keskvalitsusele on kohalikud määrad varasemate aastatega võrreldes märksa madalamad. Evangeelse luterliku või õigeusu kiriku liikmed maksavad ka kogudusest sõltuvat kirikumaksu, tavaliselt umbes 1–2%.

Mandri-Soomes elavad vähemalt 18-aastased inimesed võivad tasuda rahvusringhäälingumaksu. 2026. aastal on see 2,5% üle 15 150 euro ulatuvast netotöötulust ja -kapitalitulust, kõige rohkem 160 eurot. Ahvenamaa elanikud maksavad selle asemel 128-eurost meediamaksu, kui nõuetele vastav tulu ületab 14 000 eurot. Vero avaldab summad 2026. aasta maksumäärade juhendis.

Palga näide

45 000 euro suuruse aastase brutopalgaga töötaja ei saa maksukohustust arvutada lihtsalt palga korrutamisega ühe riikliku maksuastme määraga. Pensioni- ja töötuskindlustusmaksed arvatakse maha ning enne riikliku ja kohaliku tulumaksu arvutamist mõjutavad ülejäänud töötulu ka automaatsed mahaarvamised.

Tavalise töötaja, kirikumaksu puudumise ja keskmise kohaliku maksumääraga omavalitsuse korral on aastane netopalk sageli ligikaudu 32 000–34 000 eurot. Tulemus sõltub vanusest, omavalitsusest, mahaarvamistest ja maksukaardi seadistustest. Täpne kinnipeetava maksu protsent tuleneb isiklikust maksukaardist.

Isikupärase hinnangu saamiseks võib kasutada Finorumi Soome netopalga kalkulaatorit.

Sotsiaalkindlustus- ja palgamaksed

Peamised palgaga seotud maksed 2026. aastal on järgmised:

Maksja	Makse	Määr 2026. aastal
Töötaja	Tööpensionikindlustus (TyEL)	7,30%
Töötaja	Töötuskindlustus	0,89%
Töötaja	Ravikindlustuse arstiabimakse	1,10%
Töötaja	Ravikindlustuse päevarahamakse	0,88%, kui aastane palk või ettevõtlustulu on vähemalt 17 255 eurot; muul juhul 0%
Tööandja	TyEL, tööandja keskmine osa	17,10%
Tööandja	Ravikindlustus	1,91%
Tööandja	Töötuskindlustus	0,31% kuni 2 509 500 euro suuruselt palgafondilt; 1,23% seda ületavalt osalt
Tööandja	Õnnetusjuhtumi- ja grupielukindlustus	Muutuv

Töötaja ravikindlustusmakse sisaldub maksukaardil märgitud kinnipeetava maksu määras ega kajastu alati palgalehel eraldi mahaarvamisena. Vähemalt 17 255 euro suuruse tulu korral on selle kahe osa koondmäär 2026. aastal 1,98%. Määrad kinnitab Vero ametlik sotsiaalkindlustusmaksete tabel.

ELi/EMP sotsiaalkindlustuse koordineerimise reeglid ja sotsiaalkindlustuslepingud võivad Soome maksete asemel tuua kaasa teise riigi kindlustuskaitse. ELi piiriülese töötamise puhul on A1-tõend tavaliselt määrav dokument.

Maksuvabad summad, maksusoodustused ja mahaarvamised

Soomes ei ole üht lihtsat, kõigile kehtivat tulumaksuvaba summat. Maksuarvestuses kasutatakse mitut mahaarvamist ja maksusoodustust, millest paljusid rakendatakse automaatselt:

• töötulu mahaarvamine ja töötamise maksusoodustus;
• väiksema sissetuleku korral kohaliku maksu põhisoodustus;
• palga teenimise kulude automaatne mahaarvamine;
• töölesõidukulud üle omaosaluse ja kuni aastase ülempiirini;
• nõuetele vastavate majapidamiskulude maksusoodustus;
• teatud pensioni-, töötuskindlustus- ja tulu teenimise kulud.

Vanemate töötajate töötamise maksusoodustust laiendati 2026. aastal. Pensionitulule kehtivad omad mahaarvamised ning 60 000 eurot ületavale osale lisandub 5,85% maks. Soodustuste mõju erineb: osa neist vähendab maksustatavat tulu, maksukrediidid aga arvutatud maksu.

Investeerimistulu ja kapitalikasum

Netokapitalitulu maksustatakse kuni 30 000 euro ulatuses 30% määraga ja seda ületavas osas 34% määraga. Piirmäära arvestatakse kogu netokapitalitulu, mitte iga investeeringu kohta eraldi.

Aktsiad, ETFid ja fondid

Kapitalikasum on üldjuhul müügihinna ning tegeliku soetusmaksumuse ja müügikulude vahe. Alternatiivina võib füüsiline isik kasutada arvestuslikku soetusmaksumust:

• 20% müügihinnast, kui vara omati alla kümne aasta;
• 40% müügihinnast, kui vara omati vähemalt kümme aastat.

Arvestusliku soetusmaksumuse kasutamisel ei saa tegelikke soetus- ega müügikulusid lisaks maha arvata. Investor peaks arvutama tulemuse mõlemal viisil ja kasutama lubatud meetodit, mis annab soodsama tulemuse.

1 000 euro suurusest väikeste võõrandamiste reeglist saadakse sageli valesti aru. Kui reegliga hõlmatud vara aastane müügihind kokku ei ületa 1 000 eurot, on kapitalikasum üldjuhul maksuvaba. Piirmäär puudutab müügitulu, mitte 1 000 euro suurust maksuvaba kasumit. Vastav piirang kehtib ka väikeste tehingute kahjumi mahaarvamisele. Vero kapitalikasumi vormi juhend kinnitab ka 20% ja 40% arvestusliku soetusmaksumuse kasutamise võimaluse.

Kapitalikahjum arvatakse üldjuhul esmalt maha kapitalikasumist ja seejärel muust kapitalitulust. Kasutamata kahjumit saab edasi kanda viis aastat, mitte kümme aastat, ning see ei anna õigust töötulumaksust tehtavale puudujäägisoodustusele. See on oluline parandus algse artikli suhtes.

Tavalisi aktsiaid ja ETFe maksustatakse üldjuhul kasumi realiseerimisel: Soome ei maksusta tavaliselt ETFi realiseerimata väärtuse iga-aastast kasvu. Fondi väljamaksed on laekumisel kapitalitulu. Akumuleeriv fond lükkab investori tasandil maksustamise tavaliselt müügini edasi ning fondi sisetehingud ei tekita eraisikule otsest maksustatavat sündmust.

Börsil noteeritud aktsiatele ja ETFidele ei kehti üldist pika omamisaja põhist maksuvabastust. UCITS-staatus ei anna eraldi eraisiku maksumäära.

Võõrandamistehingu esialgseks hindamiseks võib kasutada Finorumi Soome kapitalikasumi maksukalkulaatorit.

Börsiettevõtte dividendid

Kui Soome maksuresidendist eraisik hoiab börsiettevõtte aktsiaid tavalisel kontol, on 85% dividendist maksustatav kapitalitulu ja 15% maksuvaba. Tegelik maksumäär on seega:

• 25,5%, kuni kapitalitulu jääb 30% maksuastmesse;
• 28,9% sellelt osalt, millele kohaldub 34% määr.

Soome börsiettevõte peab dividendilt tavaliselt kinni 25,5% maksu. Vero börsiettevõtte dividendide juhend kinnitab maksustatava osa ja kinnipeetava maksu.

Börsil noteerimata äriühingu dividendid

Börsil noteerimata äriühingu dividendi puhul tuleb teha kaks aktsiate matemaatilisel väärtusel põhinevat arvestust.

Kuni 8% suurusele aastasele tootlusele vastavat osa käsitatakse kapitalituluna makstava dividendina. Sellest osast on kuni 150 000 euro ulatuses aktsionäri kohta 25% maksustatav kapitalitulu ja 75% maksuvaba. Üle 150 000 euro ulatuvast osast on 85% maksustatav kapitalitulu.

Aktsiate matemaatilise väärtuse 8% tootlust ületav osa on töötuluna maksustatav dividend: 75% sellest on maksustatav töötulu ja 25% maksuvaba. 150 000 euro piirmäära arvestatakse aktsionäri kõigi nõuetele vastavate börsil noteerimata äriühingute dividendide peale kokku, mitte iga äriühingu kohta eraldi. Kinnipeetava maksu määr on üldjuhul kuni 150 000 euro puhul 7,5% ja seda ületavas osas 28%, kuid lõplik maks määratakse maksuarvestuses.

Piisava omakapitaliga omaniku juhitavas äriühingus võivad need reeglid anda väikese tegeliku maksumäära, ent äriühingu tulumaksu, palgavajadust ja maksude vältimise vastaseid reegleid tuleb hinnata koos.

Välismaised dividendid ja intressitulu

ELi/EMP või maksulepinguriigi börsiettevõtte dividendi puhul kohaldatakse seaduses sätestatud tingimuste täitmisel sageli sama korda, mille järgi 85% dividendist maksustatakse. Muud dividendid võivad olla täielikult maksustatavad. Välisriigis kinnipeetud maksu saab üldjuhul arvesse võtta vaid määrani, mida Soome maksulepingu alusel tunnustab; liigse kinnipeetud maksu tagastamist võib olla vaja taotleda lähteriigist.

Intressitulu on tavaliselt täies ulatuses maksustatav kapitalitulu määraga 30% või 34%. Soome hoiuse intressilt võidakse selle asemel pidada kinni lõplik 30% lähteallikamaks. Välismaine intress tuleb üldjuhul tuludeklaratsiooni lisada.

Aktsiasäästukonto (Osakesäästötili)

Soomes on eraisikutele mõeldud maksustamise edasilükkamise konto, vastupidiselt algses artiklis väidetule. Inimesel võib olla üks aktsiasäästukonto, kuhu saab rahas sisse maksta kuni 100 000 eurot. Vara turuväärtus võib kasvu tõttu sellest piirist suuremaks muutuda.

Kontol saab nõuetele vastavaid otse omatavaid aktsiaid osta ja müüa ilma jooksva maksukohustuseta. Kontole laekuvaid dividende ja intresse ei maksustata samuti laekumisel. Väljamakse tegemisel jagab teenuseosutaja selle proportsionaalselt maksuvabaks sissemakstud põhiosaks ja maksustatavaks kasumiks. Kasum on kapitalitulu, millele kohaldub 30% või 34% määr.

Olulised piirangud on järgmised:

• sisse saab maksta ainult raha; juba omatavaid aktsiaid kontole üle kanda ei saa;
• fondid ja ETFid ei ole lubatud investeeringud;
• börsiettevõtte dividendi 15% maksuvabastus ei kehti, mistõttu maksustatakse lõpuks kogu konto kasum;
• arvestuslikku soetusmaksumust kasutada ei saa;
• konto kahjum on mahaarvatav alles konto sulgemisel.

Rohkem kui ühe konto omamine võib tuua kaasa maksusumma suurenemise iga konto kohta 10 euro võrra päevas. Ametlik aktsiasäästukonto juhend kinnitab 100 000 euro piirmäära ja väljamaksete maksustamise.

Krüptovara maksustamine

Krüptovara müük tavavaluuta eest, ühe krüptovara vahetamine teise vastu ning krüptovaraga kaupade või teenuste eest tasumine on maksustatavad võõrandamised. Iga tehingu väärtus arvutatakse tehingu hetkel eurodes. Kaevandamisel saadud vara on selle laekumisel tavaliselt töötulu; panustamise ja võrreldava tegevuse tasu on üldjuhul kapitalitulu, sõltuvalt konkreetsest korraldusest.

Kapitalikasumit maksustatakse 30% või 34% määraga. Kasutada saab tegelikku soetusmaksumust ja otseselt seotud kulusid või vajaduse korral 20% või 40% arvestuslikku soetusmaksumust. Üldjuhul kasutatakse esimesena sisse, esimesena välja ehk FIFO-meetodit, kui maksumaksja ei suuda tõendada, millised konkreetsed ühikud võõrandati.

Asjakohaste varareeglite alusel tunnustatud krüptovara kahjumi saab üldjuhul maha arvata kapitalikahjumi reeglite järgi. Ülekanded omaniku enda rahakottide vahel ei ole võõrandamised, kuid tasud ja omandiõigus tuleb dokumenteerida. 1 000 euro müügitulu piirmäära arvestusse kuuluvad ka krüptovara võõrandamise laekumised.

Säilitage täielikud kauplemisplatvormide väljavõtted, rahakoti andmed ja eurodes väljendatud väärtused. Kaevandamise, panustamise, plokiahela hargnemise ja ettevõtluse ulatusega tegevuse kohta tuleb lähtuda Vero virtuaalvääringute juhendist.

Üüritulu ja kinnisvaramaks

Üüritulu on pärast lubatud kulude mahaarvamist kapitalitulu, millele kohaldub 30% või 34% maksumäär. Vero üüritulu juhend kinnitab määrad, deklareerimiskohustuse ja peamised mahaarvamised. Tavaliselt saab maha arvata hooldustasud, üürileandja tasutud kommunaalkulud, kindlustuse, jooksva remondi, üürniku leidmise tasud ja tulu teenimiseks võetud laenu intressi. Vara väärtust suurendavad parendused arvatakse tavaliselt maha amortisatsiooni kaudu või lisatakse soetusmaksumusele, mitte ei käsitata kohe mahaarvatava remondikuluna.

Lühiajaline majutus võib muutuda ettevõtluseks, kui teenuste osutamine ja tegevuse maht ületavad passiivse üürileandmise piiri. Isiklik kasutus piirab mahaarvamisi ning kahjumi arvestamiseks peab vara kasutamise eesmärk olema tegelik tulu teenimine.

Esialgse hinnangu saamiseks võib kasutada Finorumi Euroopa üüritulu maksukalkulaatorit.

Otse omatavalt maalt ja hoonetelt tasutakse omavalitsuse kinnisvaramaksu maksustamisväärtuse alusel. Elamuühistu osanikud ei saa korteri eest eraldi kinnisvaramaksu arvet: maksu tasub elamuühistu ja arvestab selle kulud tasudesse. Iga omavalitsus valib seadusega lubatud vahemikes määra üldisele kinnisvarale, alalisele elukohale, muule elamule ja teatud rajatistele. Tegelik määr ja tähtajad on näha OmaVeros ning 2026. aasta maksuotsuses.

Kodu müügist saadud kapitalikasum on maksuvaba, kui omanik on kodu vähemalt kaks aastat nii omanud kui ka pidevalt enda või pere alalise elukohana kasutanud. Omandi- ja elamisperiood peavad kattuma. Vero kodu müügi juhend kinnitab mõlemad tingimused ja kohustuse deklareerida ka maksuvaba müük. Kui tingimused ei ole täidetud, kohaldub kapitalitulule 30% või 34% määr koos tegeliku või arvestusliku soetusmaksumusega.

Varamaks

Soomes ei ole üldist korduvat netovaramaksu. Teatud varale või vara üleminekule võivad siiski kohalduda kinnisvara-, kapitalitulu-, pärimis- ja kinkemaks.

Pärimis- ja kinkemaks

Soomes maksustatakse pärandit ja kingitusi kahe sugulusklassi järgi. Alates 1. jaanuarist 2026 on alla 30 000 euro suurune pärandiosa maksuvaba. Kui väärtus ulatub vähemalt 30 000 euroni, arvutatakse maks astmelise tabeli järgi kogu väärtuselt. Vero ametlik 2026. aasta maksumuudatuste ülevaade kinnitab uued pärimis- ja kinkemaksu piirmäärad.

Pärimismaksu määrad alates 2026. aastast

Pärija klass	Väärtuse alampiir	Piirmaksumäärade vahemik
I klass: abikaasa ja lähimad otsejoones sugulased	30 000 eurot	7–19%
II klass: muud sugulased ja mittesugulased	30 000 eurot	19–33%

Täpne baasmaks muutub 40 000, 60 000, 200 000 ja 1 miljoni euro juures. Abikaasa, alaealise lapse ja valdusõigusega seotud mahaarvamised võivad maksustatavat summat vähendada. Täpsed arvud leiab Vero 2026. aasta pärimismaksu kalkulaatorist ja tabelitest.

Sama kinkija kolme aasta jooksul tehtud kingitused liidetakse. Alates 2026. aastast on selle perioodi alla 7 500 euro suurused kingitused maksuvabad. Kui kogusumma on vähemalt 7 500 eurot, on I klassi piirmaksumäärad 8–17% ja II klassi omad 19–33%. Täielikud tabelid on Vero 2026. aasta kinkemaksu kalkulaatoris.

Füüsilisest isikust ettevõtjad

Üksikettevõtja ettevõtluse tulem jagatakse pärast 5% ettevõtjamahaarvamist kapitalitulu- ja töötuluosaks. Kapitalituluosa põhineb üldjuhul eelmise aasta ettevõtluse netovara 20% aastasel tootlusel, kuid ettevõtja võib taotleda 10% või 0% kapitalituluosa. Ülejäänud osa on astmeliselt maksustatav töötulu.

Füüsilisest isikust ettevõtja pensionikindlustus (YEL) põhineb kinnitatud töötulul, mitte üksnes raamatupidamislikul kasumil või omaniku väljamaksetel. YEL mõjutab pensioni, haigus- ja vanemahüvitist ning mitme makse arvestust. Uutel ettevõtjatel võib olla ajutine soodustus. Kui YEL kohaldub, põhinevad ravikindlustusmaksed samuti sellel töötulul.

Käibemaksukohustuslasena registreerimine on üldjuhul vajalik, kui aastakäive ületab 20 000 eurot; erandiks võivad olla maksuvaba tegevus ja piiriülesed erireeglid. Vero käibemaksukohustuslasena registreerimise juhend kinnitab, et registreerimiskohustus tekib piirmäära ületamisel, ning ametlik maksukäsiraamat loetleb 25,5%, 13,5%, 10% ja 0% määrad. Väikeettevõtete käibemaksusoodustus kaotati 2025. aastast. Üksikettevõtja peab esitama ettevõtluse deklaratsiooni ka nulltulemuse korral; 2025. aasta tegevuse tähtaeg oli 1. aprill 2026.

Äriühingu tulumaks

Soome osaühingud maksavad maksustatavalt kasumilt 20% tulumaksu. Vero äriühingu tulumaksu juhend kinnitab määra ja äriühingu staatuse eraldi maksumaksjana. Erinevalt Eestist maksustab Soome kasumi selle teenimisel, mitte alles jaotamisel. Väljamakstud dividendid ei ole äriühingule mahaarvatav kulu.

Äriühingud võivad kinnitatud maksukahjumit edasi kanda kümme aastat, arvestades omandisuhete muutumise piiranguid. Nõuetele vastava äriühingu osaluse müügile ja dividendile võib kohalduda maksuvabastus, kuid portfelliinvesteeringud ja valdavalt kinnisvara omavad äriühingud vajavad eraldi analüüsi.

Rahvusvaheliste kontsernide jaoks on olulised siirdehinnad, intressikulu mahaarvamise piirangud, kontrollitavate välismaiste äriühingute reeglid, püsivad tegevuskohad ja kinnipeetavad maksud. Omanikust juht peaks palga, pensionimaksete ja dividendide mõju koos arvutama.

Välismaine tulu ja topeltmaksustamise vältimise lepingud

Soome maksuresidendid deklareerivad kogu maailmast saadud tulu ka siis, kui see on välismaal juba maksustatud. Topeltmaksustamist välditakse riigisisese õiguse ja asjakohase maksulepingu järgi tavaliselt välisriigi maksu arvestamise või maksuvabastuse abil. Maksukrediidile kehtivad piirangud ning lähteriigis liigselt kinnipeetud maksu tagastamist võib olla vaja taotleda sealt.

Soome kuue kuu reegel võib vabastada välismaal tehtud töö palga tulumaksust, kui töö kestab vähemalt kuus kuud, Soomes viibimine jääb seaduses lubatud piiridesse ning töö tegemise riigil on maksulepingu järgi maksustamisõigus. Soome ravikindlustusmaksed võivad siiski kohalduda.

Välismaised väärtpaberid, dividendid, intressid ja üüritulu tuleb eeltäidetud deklaratsioonis üle kontrollida. Arvutage tehingud eurodesse tehingupäeva kursi või maksuameti lubatud meetodi järgi ning säilitage algdokumendid.

Soomes ei kehti 2026. aastal laiaulatuslikku eraisiku lahkumismaksu tavalisele investeerimisportfellile. Aktsiaoptsioonidel, äriühingutel ja maksuresidentsuse muutumisel võivad siiski olla eraldi tagajärjed.

Deklareerimine ja maksmine

Vero saadab igal kevadel eeltäidetud tuludeklaratsiooni. Maksumaksja peab selle üle kontrollima ja puuduvad andmed parandama OmaVeros märgitud isiklikuks tähtajaks. 2026. aastal deklareeritud 2025. aasta tulu tähtajad eraisikutele olid 1., 14., 21. ja 28. aprill; ettevõtjate tähtaeg oli üldjuhul 1. aprill. Vero ametlik eeltäidetud deklaratsiooni juhend kinnitab isiklikud tähtajad ning selgitab, miks ka tagastamise ja juurdemakse kuupäevad erinevad.

Enamiku parandusi saab teha OmaVeros. Pabervormidest kasutatakse kapitalikasumi ja -kahjumi jaoks vormi 9, väärtpaberite jaoks vormi 9A ning välismaise tulu jaoks vormi 16B. Maksumaksjal tuleb siiski järgida jooksva deklaratsiooni juhiseid, sest vormide kasutuskord võib muutuda.

Lõpliku maksuotsuse ja juurdemakse osamaksete tähtajad on isiklikud ning märgitud maksuotsuses. Kui maksumaksja ootab suurt investeerimiskasumit, võib ta juurdemakse intressi vähendamiseks taotleda täiendavat ettemaksu.

Välismaine maakler ei pruugi esitada andmeid Soome deklaratsioonile sobival kujul. Maksumaksja vastutab endiselt soetusmaksumuse, müügitehingute, dividendide, fondi väljamaksete, välisriigi maksu ja eurodesse ümberarvestuse eest ka siis, kui osa andmeid on eeltäidetud.

Välismaalt tulnud ja rahvusvaheliselt liikuvad töötajad

Inimene, kes töötab Soomes kuni kuus kuud, on tavaliselt mitteresident ning tema palgalt võidakse pärast kohaldatavat lähteallikamaksu mahaarvamist pidada kinni 35% maks. Nõuetele vastav mitteresident võib selle asemel taotleda astmelist maksustamist, eelkõige kui ta on EMP või maksulepinguriigi elanik.

Nõuetele vastav välismaine võtmetöötaja võib alates 2026. aastast kasutada erilist lõplikku 25% lähteallikamaksu korda. Seaduses sätestatud tingimused puudutavad muu hulgas Soomes töötamist, erialast tööd, üldjuhul vähemalt 5 800 euro suurust igakuist rahapalka ja varasemat residentsust. Teadlastele ja õpetajatele võivad kehtida eraldi tingimused. Vero ametlik võtmetöötaja juhend kinnitab uue määra ja tingimused. Erikorda tuleb võrrelda tavalise astmelise maksustamise ja mahaarvamistega, mitte eeldada selle soodsamat tulemust.

Pikem viibimine toob tavaliselt kaasa maksuresidentsuse viibimise algusest. Registreerimine, maksukaart, isikukood ja sotsiaalkindlustuse staatus tuleks aegsasti korda ajada. Mitmes ELi riigis töötavad inimesed peaksid enne välisriigi kindlustuskaitsele tuginemist hankima A1-otsuse.

Maksueelised ja -puudused

Eelised

• Selged 30% ja 34% kapitalitulu maksumäärad.
• Puudub korduv netovaramaks.
• Kapitalikahjumit saab edasi kanda viis aastat.
• Börsiettevõtte dividend on osaliselt maksuvaba.
• Aktsiasäästukonto võimaldab otse omatavate aktsiate maksustamist edasi lükata.
• Põhikodu müügi maksuvabastus pärast kahe aasta pikkust kattuvat omandi- ja elamisperioodi.
• Hästi arenenud digitaalne deklareerimine ja ulatuslik maksulepingute võrgustik.

Puudused

• Töötulu ja palgaga seotud maksete koormus on suur.
• Kapitalikasumile ei kehti üldist pika omamisaja põhist maksuvabastust.
• Börsil noteerimata äriühingu dividendide reeglid on keerukad.
• Aktsiasäästukontole ei saa osta ETFe ega fonde.
• Käibemaksu tavamäär on 25,5%.
• Soomes kehtib nii pärimis- kui ka kinkemaks.
• Välismaise maakleri andmed võivad nõuda mahukat käsitsi kontrolli.

Kellele võib Soome sobida?

Soome võib sobida pikaajalisele investorile, kes hindab õiguskindlust ja fondide ning ETFide tavalist maksustamist kasumi realiseerimisel, samuti otse aktsiatesse investeerijale, kes oskab aktsiasäästukontot tõhusalt kasutada. See võib sobida ka töötajale, kes peab avalikke teenuseid tähtsamaks kui võimalikult väikest maksumäära.

Soome võib vähem sobida investorile, kes otsib väikest kapitalikasumi maksumäära, pikaajaliste müügitehingute maksuvabastust või suurt maksusoodustusega ETFi-portfelli. Aktsiasäästukonto on kasulik, kuid see lükkab maksustamist edasi ja hõlmab kitsast varavalikut; see ei ole üldine maksuvaba investeerimiskonto.

Vastutuse välistamine

See juhend on mõeldud üksnes üldiseks teabeks ja hariduslikuks otstarbeks. See ei ole maksu-, õigus-, raamatupidamis- ega investeerimisnõuanne. Soome maksukäsitlus sõltub maksuresidentsusest, omavalitsusest, mahaarvamistest, kindlustusstaatusest, vara liigist ja maksulepingust. Määrad ja praktika võivad muutuda. Enne otsustamist kontrollige oma olukorda Soome maksuametiga või pädeva nõustajaga.

Sources & References

EU regulations & taxation

• Vero.fi — 2026. aasta kinkemaksu kalkulaatoris
• 2026. aasta maksumuudatuste ülevaade
• 2026. aasta maksumäärade juhendis
• 2026. aasta pärimismaksu kalkulaatorist ja tabelitest
• ametlik eeltäidetud deklaratsiooni juhend
• ametlik maksukäsiraamat
• ametlik sotsiaalkindlustusmaksete tabel
• ametlik võtmetöötaja juhend
• kolme aasta reegli juhendis
• käibemaksukohustuslasena registreerimise juhend
• residentsuse juhend
• virtuaalvääringute juhendist
• äriühingu tulumaksu juhend

Additional educational resources

• Vero.fi — Ametlik aktsiasäästukonto juhend
• börsiettevõtte dividendide juhend
• kapitalikasumi vormi juhend
• kodu müügi juhend
• Soome maksuametiga
• üüritulu juhend