Läti maksujuhend 2026: mida iga investor peab teadma

Viimati uuendatud: 6. septembril 2026

Lätis maksustatakse enamik tavalist kapitalitulu ja realiseeritud kapitalikasumit 25,5% määraga. See ei tähenda, et iga dividend eraisiku tasandil uuesti maksustatakse: dividend on üldjuhul maksuvaba, kui selle aluseks olev äriühingu kasum on olnud maksustatud Läti äriühingu tulumaksuga või võrreldava välisriigi äriühingumaksuga, arvestades seaduses sätestatud erandeid.

Lätis on ka väärtuslik investeerimiskonto kord. Nõuetekohaselt määratletud kontol võib nõuetele vastavat investeerimistulu ja tehingute laekumisi üldjuhul reinvesteerida ilma kohese Läti eraisiku tulumaksuta. Maks tekib siis, kui väljamaksete kogusumma ületab sissemaksete kogusumma. See võib lihtsustada aruandlust ja parandada pikaajalise investori maksustamise edasilükkamist.

Palgatulu maksustatakse astmeliselt 25,5% ja 33% määraga ning suurele aastatulu summale lisandub 3% maks. Läti äriühing maksab üldjuhul tulumaksu alles kasumi jaotamisel või jaotatuks lugemisel.

Maksude ülevaade: olulisemad arvud

Maks või näitaja	Määr või piirmäär 2026. aastal	Selgitus
Eraisiku tulumaks	25,5% / 33%	33% kohaldub üle 105 300 euro suurusele aastasele tulule
Suure tulu lisamaks	3%	Asjaomase aastase tulu 200 000 eurot ületavale osale
Kindel maksuvaba tulu	550 eurot kuus	Nõuetele vastava tulu puhul 6 600 eurot aastas
Kapitalikasum	25,5%	Teatud enne 2025. aastat alustatud tehingutele võib üleminekureeglina kehtida 20%
Intress ja maksustatav kapitalitulu	25,5%	Kui ei kehti maksuvabastus ega investeerimiskonto kord
Dividendid	Sageli 0%; muul juhul 25,5%	Üldjuhul maksuvaba, kui aluskasum maksustati nõuetekohaselt äriühingu tasandil
Valikuline Läti dividendikord 2026. aastast	15% äriühingu tulumaks + 6% eraisiku tulumaks	Nõuetele vastavale otse ja ainult eraisikute omanduses olevale äriühingule
Töötaja sotsiaalkindlustus	10,50%	Tavamäär
Tööandja sotsiaalkindlustus	23,59%	Tavamäär
Sotsiaalkindlustuse ülempiir	105 300 eurot aastas	Ülejäägile kehtib solidaarsusmaksu arvestus
Alampalk	780 eurot kuus	Alates 1. jaanuarist 2026
Äriühingu tulumaks	20% brutosummaks ümberarvutatud jaotatud kasumilt	Tavaliselt väljendatakse kujul 20/80 ehk 25% netoväljamaksest
Käibemaksu tavamäär	21%	Vähendatud määrad hõlmavad 12% ja 5%
Kinnisvaramaks	0,2–3%	Sõltub omavalitsusest ja kinnisvara liigist
Pärimismaks	Eraldi maksuna puudub	Notari- ja pärimismenetluse tasud ning muud reeglid võivad kehtida
Kinkemaks	Võib kohalduda eraisiku tulumaks	Lähisugulaste vabastused ja muu eraisiku kingituse aastane 1 425 euro maksuvaba summa
Netovaramaks	Puudub	Kinnisvaramaks jääb kehtima
Maksustamisperiood	Kalendriaasta	Füüsilistel isikutel
Aastadeklaratsioon	Tavaliselt 1. märts – 1. juuni	Teatud suurema tulu juhtudel 1. aprill – 1. juuli
Maksuhaldur	Läti maksuamet (VID/SRS)	Elektrooniline deklareerimissüsteem EDS

Maksuresidentsus Lätis

Läti eraisiku tulumaksuseaduse järgi on inimene üldjuhul Läti maksuresident, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

• tema deklareeritud elukoht asub Lätis;
• ta viibib Lätis vähemalt 183 päeva maksuaastal algava või lõppeva 12-kuulise perioodi jooksul;
• ta on Läti kodanik, kes töötab välismaal Läti valitsuse teenistuses.

Päevade arvestus võib hõlmata kahte kalendriaastat. Kui teine riik peab inimest samuti residendiks, võib maksulepinguline residentsus erineda riigisisesest. Läti maksulepingud kasutavad tavaliselt püsiva kodu, eluliste huvide keskuse, tavapärase viibimiskoha ja kodakondsuse kriteeriume.

Maksuresidendid deklareerivad üldjuhul kogu maailma tulu, sealhulgas välismaise palga, ettevõtluskasumi, intressid, dividendid ja maksustatava investeerimiskasumi. Mitteresidente maksustatakse tavaliselt vaid seaduses nimetatud Läti päritolu tulult.

Välismaale kolimine üksi ei lõpeta maksuresidentsust, kui Läti seadusjärgsed tingimused jäävad täidetuks. Vajaduse korral tuleb uuendada deklareeritud elukohta ja esitada VIDile tõendid välisriigi residentsuse kohta.

Eraisiku tulumaks

Kui erimäär ei kohaldu, maksustatakse palga- ja ettevõtlustulu aastase astmelise tabeli järgi:

Aastane maksustatav tulu	Määr 2026. aastal
Kuni 105 300 eurot	25,5%
Üle 105 300 euro	33%

33% määr kehtib ainult piirmäära ületavale osale. Palgaarvestuses kasutatakse igakuist 25,5% tulumaksumäära ning aastatulemus tasaarvestatakse deklaratsioonis.

Asjaomase aastase tulu 200 000 eurot ületavale osale lisandub 3% maks. Selle maksubaas on tavalisest maksustatavast palgast laiem: sinna võivad kuuluda palga-, ettevõtlus- ja kapitalitulu ning teatud maksuvabad dividendid. Suure tulu saaja ei tohiks seega eeldada, et maksuvaba dividend ei mõjuta 3% maksu arvutust.

2026. aasta määrad ja tululiigid kinnitab VIDi ametlik määrade tabel.

Maksuvaba tulu ja mahaarvamised

2026. aastal on kindel maksuvaba tulu 550 eurot kuus ehk 6 600 eurot aastas. Erinevalt varasemast sissetulekust sõltuvast summast ei vähene see tingimustele vastava maksumaksja sissetuleku kasvades. Elektroonilist maksuraamatut kasutav tööandja võib seda palgaarvestuses arvestada.

Pensionäri maksuvaba tulu on 12 000 eurot aastas. Kui töötav pensionär esitab maksuraamatu tööandjale, võib kuine pensionäri maksuvaba summa jaguneda palga ja pensioni vahel.

Soodustused kehtivad ka ülalpeetavate puhul. Nõuetele vastavad kulud võivad hõlmata haridust, ravi, annetusi, erapensioni sissemakseid ja elukindlustusmakseid. Haridus-, ravi- ja annetuskulude ühine aastapiir on üldjuhul 600 eurot ning kuni 50% maksustatavast tulust; pensioni- ja kindlustusmaksetele kehtivad eraldi protsendi- ja summapiirangud.

Mitteresidendi õigus mahaarvamistele on tavaliselt kitsam, kuid ELi/EMP residendid, kelle kogutulust üle 75% saadakse Lätist, võivad saada teatud soodustusi.

Sotsiaalkindlustusmaksed

Riikliku kohustusliku sotsiaalkindlustusmakse tavamäär on 34,09% brutopalgast:

Maksja	Tavamäär 2026. aastal
Töötaja	10,50%
Tööandja	23,59%
Kokku	34,09%

Tavapärase makse aastane ülempiir on 2026. aastal endiselt 105 300 eurot. Üle selle saadud tulu maksustatakse siiski maksesüsteemi kaudu ja jaotatakse solidaarsusmaksu reeglite järgi, nagu selgitab VSAA ametlik maksejuhend. Seetõttu ei ole õige öelda, et kõik palgamaksed üle 105 300 euro lakkavad.

Kuine alampalk on 780 eurot. Kvartali minimaalne maksebaas on üldjuhul 2 340 eurot, arvestades erandeid ja sissetulekute liitmise reegleid. VID kinnitab tavapärased maksemäärad ja VSAA selgitab 2026. aasta miinimumbaasi.

Palga näide

40 000 euro suuruse aastapalgaga töötaja tavalised maksed on ligikaudu 4 200 eurot. Kui arvestada täielikku 6 600 euro suurust maksuvaba tulu ja mitte ühtegi muud soodustust, on tulumaksu hinnanguline baas 29 200 eurot ning tulumaks umbes 7 446 eurot. Kättesaadav palk on seega ligikaudu 28 354 eurot aastas ehk 2 363 eurot kuus.

Tulemus võib erineda ülalpeetavate, hüvede, pensionimaksete ja palgaarvestuse maksuraamatu valikute tõttu. Hinnangu saamiseks võib kasutada Finorumi Läti netopalga kalkulaatorit.

Tavalise konto kapitalikasum

Kapitalivara realiseeritud kasum maksustatakse üldjuhul 25,5% määraga. Kapitalivara hõlmab:

• börsil noteeritud ja noteerimata aktsiaid;
• ETFide ja investeerimisfondide osakuid;
• võlakirju ja muid võlainstrumente;
• tuletisi ja muid finantsinstrumente;
• krüptovara;
• investeerimiskulda ja väärismetalle;
• intellektuaalomandit ja ettevõtteid;
• maksustatavat kinnisvara.

Kapitalikasum on tavaliselt müügitulu, millest arvatakse maha dokumenteeritud soetusmaksumus ning lubatud parendamis- või tehingukulud. Lätis ei kehti väärtpaberitele üldist pika omamisaja põhist maksuvabastust.

Ühe võõrandamise kapitalikahjum võib üldjuhul vähendada sama aruandeperioodi muude kapitalivarade võõrandamiste kasumit. Aastane tasaarvestus võib lubada ühe kvartali kahjumi tasaarvestamist sama aasta teise kvartali kasumiga. Kasutamata kapitalikahjumit ei saa üldjuhul piiramatult järgmistesse aastatesse edasi kanda, mistõttu on tehingute aeg ja aastane parandav deklaratsioon olulised.

Teatud tehingutele, mis algasid hiljemalt 31. detsembril 2024, kuid polnud siis veel lõpetatud, võib aastatel 2025–2027 jääda kehtima varasem 20% määr, kui nõutav üleminekudeklaratsioon esitati. Seda kajastab VIDi kehtiv määrade tabel.

Tehingu esialgseks hindamiseks võib kasutada Finorumi Läti kapitalikasumi maksukalkulaatorit.

Kapitalikasumi deklareerimise tähtajad

Tavalise kapitalikasumi jaoks kehtib Lätis eraldi aruandlus:

Kvartali kapitalikasumi tulu	Deklaratsiooni tähtaeg	Makse tähtaeg
Ületab 1 000 eurot	Kvartalile järgneva kuu 15. päev	Deklaratsiooni esitamise kuu 23. päev
Ei ületa 1 000 eurot	Järgmise aasta 15. jaanuar	23. jaanuar

1 000 euro kriteerium puudutab aruandeperioodi kapitalikasumi tulu, mitte portfelli väärtust. Mitteresidendile võib kehtida kuine deklareerimine, kui maksu ei peetud kinni. Kehtivad tähtajad on VIDi kapitalikasumi juhendis ja kapitalitulu deklaratsiooni teenuses.

Need kvartalireeglid kehtivad üldjuhul väljaspool investeerimiskonto erikorda tehtud investeeringutele.

Läti investeerimiskonto

Ieguldījumu konts ehk Läti eraisiku tulumaksuseaduses määratletud investeerimiskonto on oluline võimalus, mis puudub paljudes Läti investorimaksude kokkuvõtetes. Nõuetekohaselt määratletud investeerimiskontol ei tekita nõuetele vastav müük, intressitulu, dividend ega reinvesteerimine tavaliselt igal tehingul kohe Läti tulumaksukohustust.

Maksustatav tulu tekib, kui investeerimiskonto süsteemist tehtud väljamaksete kogusumma ületab sinna tehtud sissemaksete kogusummat. Ülejääki maksustatakse 25,5% määraga. See võimaldab põhiosa ja tulu enne maksu tasumist reinvesteerida ning väldib iga üksiktehingu kvartalipõhist kapitalikasumi deklaratsiooni, kuni raha jääb süsteemi.

Näiteks kui investor maksab sisse 20 000 eurot ning konto väärtus kasvab 27 000 euroni, ei ole jälgitava sissemaksete summa piires tehtud väljamaksed üldjuhul investeerimiskonto maksustatav tulu. Kui väljamaksete kogusumma ületab sissemaksete kogusummat, muutub ülejääk maksustatavaks, arvestades seaduse kohandusi.

Registreerimine on oluline

Läti kontoregistri reeglitega hõlmatud teenuseosutajad teatavad konto andmed üldjuhul ise. Kui teenuseosutaja on välismaal ja tal puudub Läti filiaal, peab investor VIDi teavitama ning andma kontole investeerimiskonto staatuse hiljemalt konto avamise maksuaasta lõpuks. Teates näidatakse teenuseosutaja ja iga süsteemi kuuluva konto number.

Tavaline maaklerikonto ei muutu investeerimiskontoks pelgalt seetõttu, et seda kasutatakse ainult investeerimiseks. Maakleri alamkontode, kaartide ja seotud pangakontode vahelised rahavood tuleb õigesti kaardistada. Uue maakleri juriidilise isiku juurde liikumist või uute kontonumbrite saamist võidakse käsitada konto sulgemise ja avamisena, kui ülekande nõudeid ei täideta.

Krüptovara, otsesed äriühinguosalused ja mõni muu vara ei kuulu lubatud finantsinstrumentide hulka automaatselt. Enne tehingu tegemist konto kaudu tuleks kontrollida toote sobivust.

ETFid ja investeerimisfondid

Väljaspool registreeritud investeerimiskontot maksustatakse ETFi või fondiosaku realiseeritud kapitalikasum üldjuhul 25,5% määraga. Väljamakseid käsitatakse nende õigusliku liigi järgi, tavaliselt dividendi või muu kapitalituluna. Lätis ei ole üldist iga-aastast arvestusliku võõrandamise korda, mis maksustaks akumuleeriva ETFi realiseerimata väärtuskasvu.

UCITS-staatus ei anna Lätis üldist maksuvabastust. Riigisisesed ja välismaa fondid järgivad tavaliselt kapitalitulu üldreegleid. Akumuleeriv fond võib lükata rahalise väljamakse edasi; investeerimiskonto kord võib nõuetele vastava realiseeritud tehingu maksu edasi lükata kuni sissemakseid ületava väljamakseni.

Säilitage soetamise kinnitused, tasude, väljamaksete ja fondi ümberkorralduste andmed. Ühinemisel, likvideerimisel või kontodevahelisel ülekandel võivad olla tagajärjed ka ilma tavapärase rahalise müügita.

Dividendid

Väide, et iga dividend maksustatakse 25,5% määraga, on vale. VIDi ametlik kapitalitulu juhend eristab maksustatavat kapitalitulu ja nõuetele vastavat maksuvaba dividendi. Dividend on üldjuhul Läti eraisiku tulumaksust vabastatud, kui väljamakse teinud äriühing maksis aluskasumilt Läti äriühingu tulumaksu või kui välismaa äriühingu kasumilt tasuti äriühingu tulumaks või dividendilt peeti maks kinni.

Vabastus kehtib üldjuhul Läti, ELi/EMP ja muude välismaa äriühingute dividendile, kuid mitte musta nimekirja kantud väikese maksumääraga jurisdiktsiooni väljamaksele. Välisriigi maksu kohta on vaja tõendeid. Mikroettevõtte maksuga maksustatud kasumist tehtud dividend nõuab eraldi käsitlust.

Kui maksuvabastuse tingimused ei ole täidetud, võib kohalduda 25,5% tulumaks. Ka maksuvabad dividendid arvestatakse täiendava 3% maksu baasi, kui asjaomane aastane kogutulu ületab 200 000 eurot.

Valikuline Läti äriühingu ja dividendide kord alates 2026. aastast

Nõuetele vastav Läti äriühing, mis kuulub otse ja täielikult eraisikutele, võib valida alternatiivse kasumi jaotamise süsteemi: jaotatud kasumile kohaldub 15% äriühingu tulumaks ning aktsionär maksab dividendilt 6% tulumaksu. Muudatust selgitab VIDi 2026. aasta maksumuudatuste materjal. See kord eksisteerib tavapärase äriühingu maksukorra kõrval ega ole kõigi äriühingute vaikimisi määr.

Välismaised dividendid tuleb vajaduse korral deklareerida ka siis, kui need on maksuvabad. Säilitage äriühingu tulumaksu või maksu kinnipidamise tõendid, mitte ainult maakleri rahalaekumise väljavõte.

Intressitulu

Intress ja võrreldav kapitalitulu maksustatakse üldjuhul 25,5% määraga. Läti väljamaksja peab nõutava maksu tavaliselt kinni; välismaise panga ja võlakirja intress võib vajada eraldi deklareerimist.

Nõuetele vastaval investeerimiskontol võib lubatud instrumentide intress jääda üldjuhul konto edasilükatud arvestusse. Väljaspool süsteemi laekunud intressi maksustamine ei lükku edasi pelgalt seetõttu, et raha hiljem investeerimiskontole kantakse.

Välisriigi maksu arvestamine sõltub riigisisesest õigusest, maksulepingust ja tasutud maksu tõendamisest. Maksukrediit ei saa üldjuhul ületada sama tulu Läti maksu.

Krüptovara maksustamine

Erainvestori krüptovara võõrandamise kapitalikasum maksustatakse üldjuhul 25,5% määraga. VID hõlmab virtuaalvääringu selgesõnaliselt oma kapitalivara juhendis. Võõrandamine võib olla müük tavavaluuta eest, kauba või teenuse eest tasumine ning vahetus, mille korral tekib õiguslikult realiseeritud kasum.

Kapitalikasum on müügitulu, millest arvatakse maha dokumenteeritud soetusmaksumus. Kaevandamist, panustamist, laenamist ja sagedast korraldatud tegevust võidakse passiivse kapitalikasumi asemel käsitada majandustegevusena.

Kehtivad kapitalikasumi tavalised deklareerimispiirid ja tähtajad. Investor peaks säilitama kauplemisplatvormi väljavõtted, rahakotiaadressid, eurodesse ümberarvestuse, tasud ja enda rahakottide vahelisi ülekandeid tõendavad andmed. Investeerimiskonto korda ei tohi automaatselt krüptovarale laiendada.

Alates 2026. aastast suurendavad ELi ja rahvusvahelised teabevahetusreeglid andmeid, mida krüptovarateenuse osutajad koguvad edaspidiseks maksuhalduritele esitamiseks.

Välisinvesteeringute deklareerimine

Läti maksuresidendid deklareerivad maksustatava üleilmse tulu VIDi elektroonilises deklareerimissüsteemis. Finantskontode automaatne teabevahetus ei arvuta investori Läti maksukohustust.

Korralik aastane dokumentide kogu sisaldab:

• konto avamise ja investeerimiskonto registreerimise tõendeid;
• iga konto sissemaksete ja väljamaksete kogusummasid;
• maakleri väljavõtteid ja tehingukinnitusi;
• soetusmaksumust ja tehingutasusid;
• dividendide ja intresside väljavõtteid;
• välisriigi äriühingu tulumaksu või kinnipeetud maksu tõendeid;
• valuutavahetuse arvestust;
• aastast kapitalikahjumi tasaarvestust.

Välismaine tulu jõuab üha sagedamini eeltäidetud deklaratsiooni, kuid tulu liigitamise, maksuvabastuste ja paranduste eest vastutab maksumaksja.

Üüritulu ja kinnisvaramaks

Üüritegevust võib maksustada registreeritud ettevõtluse üldkorra või lihtsustatud teavitatud tegevuse korra järgi.

Teavitatud registreerimata üüritegevuse puhul annab maksumaksja VIDile lepingust teada viie tööpäeva jooksul ning maksab brutotulult 10%, arvates üldjuhul maha üksnes seotud kinnisvaramaksu. 550 euro maksuvaba tulu, ülalpeetava soodustus ja tavalised kulude mahaarvamised ei kohaldu, kuid üldjuhul välditakse füüsilisest isikust ettevõtja kohustuslikke sotsiaalkindlustusmakseid.

Ettevõtluse üldkord lubab maha arvata nõuetele vastavad kulud, kuid maksustab puhaskasumi astmelise tulumaksuga ning võib tuua kaasa sotsiaalkindlustusmakseid. Soodsam valik sõltub rahastusest, remondist ja tegevuskuludest.

Kinnisvaramaks

Omavalitsused kehtestavad iga-aastase kinnisvaramaksu, üldjuhul 0,2–3% katastriväärtusest. Eluruumina kasutamine, registreeritud elukoht, hooletusse jäetud hooned ja kohalikud soodustused võivad määra muuta.

Kinnisvara müük

Maksustatav kinnisvara kapitalikasum maksustatakse üldjuhul 25,5% määraga. VID avaldab üksikasjaliku ametliku juhendi müügikasumi ja soetusmaksumuse kohta. Olulised maksuvabastused võivad kohalduda muu hulgas siis, kui kinnisvara on omatud üle 60 kuu ning see on olnud inimese registreeritud elukoht vähemalt 12 järjestikust kuud; kui see oli ettenähtud ajal tema ainus kinnisvara; või kui ainsa kinnisvara müügitulu reinvesteeritakse seaduse tähtaja jooksul funktsioonilt sarnasesse Läti kinnisvarasse. Tingimusi ja kuupäevi tuleb hoolikalt kontrollida.

Rahavoo hindamiseks võib kasutada Finorumi üürikinnisvara kalkulaatorit.

Kingitused, pärand ja varamaks

Lätis ei ole eraldi pärimismaksu. Päritud vara ei ole üldjuhul eraisiku maksustatav tulu, kuid lisanduda võivad pärimismenetluse, notari, registreerimise ja kinnisvaraga seotud tasud.

Abikaasade, registreeritud partnerite ja kuni kolmanda astme sugulaste vahelised kingitused on üldjuhul tulumaksuvabad. Teiste eraisikute kingitustele kehtib aastane 1 425 euro maksuvaba summa; ülejääk lisatakse üldjuhul astmeliselt maksustatavasse tulusse. Sihtotstarbeline vabastus võib kehtida otse tasutud haridus- või ravikuludele; tööandja kingitustele kehtivad eraldi reeglid.

Lätis ei ole üldist netovaramaksu. Kinnisvarale kohaldub siiski iga-aastane kohalik maks ning varalt saadud tulu või kasum on jätkuvalt maksustatav.

Füüsilisest isikust ettevõtjad

Registreeritud majandustegevuse kasum liidetakse muu astmeliselt maksustatava tuluga ning sellele kehtivad 25,5% ja 33% määrad ning vajaduse korral täiendav 3%. Nõuetele vastavad ettevõtluskulud on mahaarvatavad, kuid kehtida võivad maksustatava tulu miinimumnõuded ja dokumenteerimisreeglid.

2026. aastal maksab füüsilisest isikust ettevõtja, kelle kuukasum on vähemalt 780 eurot, üldjuhul enda valitud vähemalt 780 euro suuruselt baasilt täieliku ettevõtja makse, sageli 31,07%, ning seda baasi ületavalt kasumilt veel 10% pensionimakse. VSAA 2026. aasta ülevaade kinnitab piirmäära ja maksete ülesehituse. Väiksema tulu kuudel kasutatakse 10% pensionimakse mehhanismi, arvestades miinimummakse ja prognoosi reegleid.

Mikroettevõtte maksu arvutatakse käibelt, mitte kasumilt, mistõttu ei pruugi see suure kuluga tegevusele olla soodsam. Käibemaksukohustuslasena registreerimine on üldjuhul vajalik, kui riigisisene käive ületab seaduse 50 000 euro piiri; teatud teenuse ostmine välismaiselt veebiplatvormilt võib nõuda registreerimist varem.

Äriühingu tulumaks

Läti tavapärane äriühingu tulumaksukord maksustab kasumi jaotamisel või jaotatuks lugemisel, mitte ettevõttesse jätmisel.

Tavamäär on 20% brutosummaks ümberarvutatud baasilt. 100 euro suurusele netodividendile vastab üldjuhul 125-eurone maksubaas ja 25 eurot äriühingu tulumaksu ehk tegelik koormus on 25% aktsionärile jaotatud summast. Jaotatuks võidakse lugeda ka teatud ettevõtlusega mitteseotud kulusid, seotud isikute tehinguid ja laene.

Kasumist, millelt see äriühingumaks on juba tasutud, makstud dividend on eraisikust aktsionärile üldjuhul maksuvaba. Alates 2026. aastast võivad nõuetele vastavad otse eraisikute omanduses olevad äriühingud valida eespool kirjeldatud alternatiivse 15% äriühingumaksu ja 6% dividenditulumaksu korra.

Käibemaks, palgaga seotud maksed, kinnisvaramaks ja valdkonnapõhised maksud on eraldi. Äriühingu kaudu investeerimise hindamisel ei piisa ainult maksustamise edasilükkamisest: oluline on ka raha väljaviimise maksustamine, asjaajamine ja arvestuslik kasumi jaotamine.

Välismaine tulu ja topeltmaksustamise vältimise lepingud

Maksuresidendid deklareerivad üldjuhul välismaise tulu ka siis, kui see jääb välismaale. Läti maksuleping võib piirata lähteriigis kinnipeetavat maksu või lubada Läti tulumaksust arvestada välisriigi maksu. VID avaldab ametliku maksulepingute ja soodustuste juhendi. Maksukrediit piirdub tavaliselt samale tulule vastava Läti maksuga ning nõuab ametlikke tõendeid.

Välismaise palga puhul võib ELi/EMP reeglite või kahepoolse lepingu järgi olla vaja arvestada ka sotsiaalkindlustuse koordineerimist. Lätist tehtav kaugtöö võib välismaisele tööandjale tekitada Läti palgaarvestuse kohustusi.

Deklareerimine ja maksmine

Eraisiku maksustamisperiood on kalendriaasta. Kohustuslik aastadeklaratsioon esitatakse üldjuhul järgmise aasta 1. märtsist 1. juunini. Üle 105 300 euro aastatuluga inimesed ja solidaarsusmaksu juhtumid esitavad deklaratsiooni tavaliselt 1. aprillist 1. juulini, nagu kinnitab VIDi aastadeklaratsiooni juhend.

Vabatahtliku tagastusdeklaratsiooni saab esitada jooksva deklaratsiooniaasta ja kolme eelneva aasta kohta. Eraldi kapitalikasumi deklaratsioonile kehtib eespool kirjeldatud kvartali- või 15. jaanuari tähtaeg.

Aastadeklaratsioonis näidatud maks tuleb tavaliselt tasuda 23. juuniks, pikendatud esituskategoorias 23. juuliks. Seaduses sätestatud summat ületava maksu puhul võivad kehtida osamaksete reeglid. Kontrollige EDSis oma maksuotsust, sest esitamise ja tasumise tähtajad sõltuvad deklaratsiooni liigist.

Maksueelised ja -puudused

Eelised

• Registreeritud investeerimiskonto lükkab maksustamise edasi, kuni väljamaksed ületavad sissemakseid.
• Äriühingusse jäetud ja reinvesteeritud kasumit üldjuhul jooksvalt ei maksustata.
• Paljud dividendid on pärast nõuetekohast äriühingu tasandi maksustamist maksuvabad.
• Puudub eraldi pärimismaks ja üldine netovaramaks.
• Kindel kuine 550 euro maksuvaba tulu.
• Euroala liikmesus ja elektrooniline deklareerimine EDSis.

Puudused

• Tavalisele kapitalikasumile ja intressitulule kehtib 25,5% maks.
• Väljaspool investeerimiskontot võib kapitalikasumit olla vaja deklareerida kord kvartalis.
• Täiendaval 3% maksul on lai maksubaas, mis võib hõlmata maksuvabu dividende.
• Välismaine investeerimiskonto tuleb edasilükkamise saamiseks õigel ajal määratleda.
• Ettevõtja sotsiaalkindlustusmaksete kord on keerukam kui üks üldmäär.
• Omavalitsuste kinnisvaramäärad erinevad märgatavalt.

Kellele võib Läti sobida?

Läti võib sobida pikaajalisele investorile, kes kasutab nõuetekohast investeerimiskontot, ettevõtjale, kes jätab kasumi äriühingusse ja reinvesteerib selle, ning residendile, kelle dividendid vastavad äriühingu tulumaksuga seotud maksuvabastuse tingimustele.

Vähem sobiv võib see olla investorile, kes saab palju intressitulu või realiseerib sageli kapitalikasumit väljaspool investeerimiskontot. Tulemus sõltub suuresti konto registreerimisest, dividendide tõenditest ning sellest, kas tulu kuulub suure tulu lisamaksu baasi.

Vastutuse välistamine

See juhend on mõeldud üksnes üldiseks teabeks ja hariduslikuks otstarbeks. See ei ole maksu-, õigus-, raamatupidamis- ega investeerimisnõuanne. Läti maksukäsitlus sõltub maksuresidentsusest, tulu liigitusest, konto registreerimisest, dividendide tõenditest ja isiklikest asjaoludest. Reeglid ja halduspraktika võivad muutuda. Enne deklaratsiooni esitamist või investeerimis-, kolimis- või äriotsust kontrollige kehtivat korda VIDilt või pädevalt Läti maksunõustajalt.

Sources & References

EU regulations & taxation

• Likumi.lv — eraisiku tulumaksuseaduses
• Vid.gov.lv — ametliku maksulepingute ja soodustuste juhendi
• kapitalivara juhendis
• Läti tavapärane äriühingu tulumaksukord
• Omavalitsused kehtestavad iga-aastase kinnisvaramaksu
• VIDi kehtiv määrade tabel

Additional educational resources

• Eds.vid.gov.lv — elektroonilises deklareerimissüsteemis
• Vid.gov.lv — ametlik kapitalitulu juhend
• ametliku juhendi müügikasumi ja soetusmaksumuse kohta
• kapitalitulu deklaratsiooni teenuses
• Registreeritud majandustegevuse kasum
• tavapärased maksemäärad
• VIDi 2026. aasta maksumuudatuste materjal
• VIDi aastadeklaratsiooni juhend
• VIDilt
• Vsaa.gov.lv — 2026. aasta miinimumbaasi
• VSAA 2026. aasta ülevaade
• VSAA ametlik maksejuhend